Vaimuinimesed asutavad Academia Pernaviensise

Kalev Vilgats
, Pärnu Postimehe arvamustoimetaja
Copy
Rein Veidemann ütles, et tema on juba eakas ja loodab seetõttu väga, et nooremad akadeemilise taustaga pärnakad, kes on mujale ilma laiali lennanud ja seal juuri ajanud, ei jäta oma sünnilinna.
Rein Veidemann ütles, et tema on juba eakas ja loodab seetõttu väga, et nooremad akadeemilise taustaga pärnakad, kes on mujale ilma laiali lennanud ja seal juuri ajanud, ei jäta oma sünnilinna. Foto: Urmas Luik

Academia Gustavo-Carolina koliti 1699. aastal Tartust Pärnusse. Kaugemale piirist Venemaaga ja Rootsile lähemal asuvasse sadama­linna. 23. augustil 1699 Pärnus oma tegevust puhkenud põhjasõja oludes jätkanud kõrgkool kandis Academia Pernaviensise nime kuni sulgemiseni 1710. aastal, mil evakueerusid viimasedki ülikooliga seotud inimesed ja Pärnu alistus Vene vägedele.

Tänavu möödub päevast, mil Pärnust sai ülikoolilinn, 320 aastat. Sel puhul hakkab teoks saama ammune mõte asutada Academia Pernaviensis. Sellise mõttekoja vajalikkusest on Pärnu Postimehes kirjutanudõigusajaloolane professor Peeter Järvelaid ja ajakirjanik Sirje Niitra.

Pärnu Postimehele rääkis Pärnu akadeemia loomise eesmärkidest üks asutajatest emeriitprofessor Rein Veidemann. Ammune tutvus võimaldas rääkida sina-vormis.

Academia Pernaviensise ehk Pärnu akadeemia asutamise mõtet on veeretatud kaua, nüüd saab see teoks. Mis on need eesmärgid, mis mõtetelt tegudele viisid?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles