Kalev Vilgats: Kolm vapustavat päeva

69 rahvasaadikut kasutasid sobivat võimalust ja taastasid 20. augustil 1991 kell 23.03 Toompea lossis Eesti iseseisvuse. Foto: Liis Treimann

Ameerika kommunistist ajakirjanik John Reed kirjutas raamatu “10 päeva, mis vapustasid maailma”, kirjeldades pealtnägijana oktoobrimässu, mis paiskas põrmu Vene tsaaririigi. Ei osanud ta uneski aimata, et vaid kolmest päevast piisab, lammutamaks NSV Liit, mis ei näe isegi oma 70. aastapäeva.

Täna 28 aastat tagasi oli selge, et putš on läbi kukkunud, kuid püsis oht, et kuni sõjaväeosad ei ole pöördunud tagasi oma asukohtadesse, võib mõni komandöridest midagi omal käel kokku keerata. Mässukatse kolmandal päeval oli oluline näidata, et riikliku erakorralise seisukorra komiteel pole reaalset toetust ja maailmas on isehakanud sattunud täielikku isolatsiooni. Suurriikide G-7 oli üheselt deklareerinud: ei mingit toetust võimuhaarajatele!

18. augustil moodustatud ja järgmisel varahommikul võimu haaranud komitee eesmärk oli säilitada NSV Liit, ent oma tegevusega kiirendasid nad selle moodustise kokkuvarisemist. Nüüd võib ju mõelda: kas saanukski olla pikka iga riigil, mis loodi vägivallaga ja püsis vägivallal?