Tallinna lahest 13. sajandist pärit santsukasti leidnud hobisukelduja tunneb end hoolimata 4000-eurosest leiutasust tüssatuna, sest leiutasu sai ta 143 mündi eest, kuigi münte oli kastis märksa enam.
Aardeleidja arvates tüssab riik teda leiutasuga
21. detsember 2011, 00:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ajaloo instituudi stendil on kirjas, et leidsin 218 münti, aga mulle antakse leiutasu 143 eest. Sellest ma aru ei saa. Miks?» rääkis hobisukelduja Andrei Ossiptšuk.
Mehe sõnul tõi ta Tallinna lahest santsukasti leides osa asju merest välja ja andis muuseumile teada leiu koordinaadid. Kasti koos ülejäänud leidudega tõid maale muinsuskaitse tellitud tuukrid.
«Mulle öeldi, et see, mille välja tõin, on minu leitud, aga kasti jäänud leiud on nagu teine pool leiust ja leiutasu antakse ainult esimese poole eest,» sõnas leidja.
Põhjas veel münte
Ossiptšuki sõnul jääb talle praeguses olukorras mulje, et kui ta poleks üldse midagi välja toonud ja leiust ainult teatanud, siis poleks talle ka leiutasu määratud.
Mehe kinnitusel ei ole küsimus rahas. «Oleksin rahul ka 100 euro ja tänusõnadega, aga sellest ideoloogiast ma aru ei saa,» rääkis ta.
Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektori Ants Kraudi sõnul määrab leiutasu suuruse muinsuskaitseamet, tuginedes eksperdi määratud hinnale.
Postimees palus ametnikul selgitada, miks ei klapi leiutasu määramiseks esitatud müntide arv ajaloo instituudis oleva leiu tutvustuses nimetatud arvuga.
«See oli mulle ka üllatuseks, ma mõtlesin, et oli näpukas. Aga antud juhul ei olnud,» sõnas Kraut ja selgitas, et hobisukeldujale määrati leiutasu nende müntide eest, mis ta leidis.
«Pärast, kui see kast oli käes, siis selle põhjast puhastamisel leiti veel [münte]. Need ei puutu enam sellesse leidjasse,» selgitas ametnik.
Kraudi sõnul kehtis selle aasta 1. juunini kord, kus riik maksis leidjale poole leiu väärtusest. «Nüüd on autasu ehk preemia leidmise ja päästmise eest ning selles mõttes ei ole oluliselt vahet, kas münte tuleb rohkem või vähem,» lausus ametnik.
Sukeldus kaks korda
Kraut lisas, et kõige rohkem mõjutab leiuautasu väärtust see, kuidas leidja on käitunud. «Antud juhul komisjon otsustas, et ta oleks võinud teistmoodi käituda, aga ta on väärt preemiat selles määratud ulatuses,» rääkis peainspektor.
Santsukasti leiu puhul tekitas leiuväärtust vaaginud ekspertkomisjonil küsimusi see, miks sukeldus mees kasti juurde kaks korda. Komisjonis kohal viibinud Ossiptšuk aga põhjendas Kraudi sõnul selle veenvalt ära, selgitades, et esimesel korral ei saanud ta aru, millega on tegu.
Ka tekitas komisjonis küsimus, miks teatati leiust esmalt meremuuseumi. «Ta oleks võinud reageerida otsemaid ja kiiremini, kui asi toimus, sest seadus ütleb, et teatada tuleb viivitamatult. Aga talle ei olnud ka midagi eriti ette heita,» tõdes Kraut.
Rääkides hobisukeldujale määratud leiutasu suurusest, arvas Kraut, et tegu on igati väärika summaga. «Üldiselt oli ekspertide arvamus, et seda on väga hästi hinnatud. Pigem rohkem kui vähem,» rääkis ta.
Summa ekspertide otsustada
Juhul kui leidja siiski talle määratud leiutasuga rahul ei ole, tuleb tal Kraudi sõnul pöörduda muinsuskaitseameti poole. «Ta on käinud siin (muinsuskaitseametis – toim) natukene nurisemas ka,» möönis ametnik.
Kraudi sõnul pole alust laialt levinud arvamusel, nagu oleks riik muutnud leiutasu maksmise korda selleks, et raha kokku hoida.
«Enne nad ütlesid, et riik varastab nad paljaks, kuna maksab vaid pool riigile endale kuuluvast asjast. Praegune autasusüsteem ei anna mingit piirangut,» selgitas ta.
Peainspektor Kraut rõhutas, et nüüd võib leiu eest maksta just nii suure summa, kui ekspertkomisjon välja pakub, et rõõmustada seaduskuulekalt käitunud leidjat.
«Kui nad seda ei ole (seaduskuulekad – toim), siis võimaldab see seadusemuudatus üldse jätta maksmata ja sõna otseses mõttes ainult au anda,» rääkis peainspektor.
Tänavu on muinsuskaitseamet maksnud välja mitu leiutasu, kuid need on arvestatud vana süsteemi järgi. Ossiptšuk on esimene, kellele määrati leiutasu uue korra järgi. Praegu on ametis menetlemisel veel paari aarde leiutasu määramine.
Haruldused merepõhjas
• Hobisukelduja Andrei Ossiptšuk avastas augustis Tallinna lahes sukeldudes 13. sajandi väikekaupmehe varustuse.
• Umbes seitsme meetri sügavusel kivide vahel asus kast, milles olid kokkupandavad messingist kaalud, tinast kaaluvihtide komplekt, nahast noatuped, noa käepidemed ning 13. sajandist pärinevad mündid, mis vermitud Visbys, Tallinnas, Riias ja Östergötlandis.
• Otsustades Visby ja Rootsi müntide järgi, peaks aare olema peidetud 1280. aastate paiku.
Allikas: PM