Galerii: hääbuvates külades otsi inimest tikutulega (6)

Copy

Reporter ja fotograaf otsisid elu jälgi Lääneranna valla Haapsi, Kadaka, Nõmme ja Korju külas, kus statistika järgi leidub kõigest mõni majapidamine, mille korsten igal õhtul suitseb. Külavahel kolades kohtume ja puutume kokku eri hingelistega, kuid inimhing jääb raskesti tabatavaks.

On kolmapäev. Ilm tundub võrdlemisi trööstitu. Esimene sihtkoht on Haapsi. Põgusa guugeldamise tulemusena võib aimata, et selle rannaäärse küla hiilgeajad jäävad pea sajandi taha. Paljud sealsed asukad pagesid teise maailmasõja ajal paatidega Rootsi. See oli rannaküla üks eelistest – oli paat ja oli meri.

Näib, et mida lähemale jõuame kunagisele Varbla vallale, kus paikneb neli meie sihtkohta, seda kaugemale jääb tsivilisatsioon. Google Maps juhatab meid kõigist vähegi suurematest teedest eemale. Keerame metsasihile. Kui kaardirakenduse järgi oleme jõudnud Haapsi külla, näeme esimese märgina inimtegevusest puutüvele värviga tõmmatud valgesinivalge trikoloori. Niisuguseid tähiseid märkame teekonnal veel.

Sõitnud metsas umbes kilomeetri, silmame kõrgete puude vahel ehitusjärgus moodsat fuksiaroosa uksega moodulmaja. Kokkupandud aiatoolidki on seina ääres sama värvi. Inimesi pole.

Jõudnud metsavaheteed pidi edasi, lubab tee ääres vana sammaldunud kiviaed aimata, et kunagi oli siin kellegi talu. Aia taga on keegi müdistanud, maad sonkinud. Värsked kopajäljed ja kollaste postikeste rada reedavad, et roosa uksega majja on ilmselt elektrit veetud.

Kui tihe padrik asendub lagedate kadakatutsakatega väljadega, oleksime jõudnud nagu Kihnu või Saaremaale. On mõni maja, aga mitte inimesi: hoovid on tühjad, muru niitmata.

Jupp maad eemal jääb silma vana maakelder. Uks on praokil. Moosipurke ei paista, õigupoolest valitseb siin tühjus. Põrandal lebab üksnes Vanilla Ninja jäätise paber. Kaunis kirgas teine, ütleks, et sellesuvine.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles