Karvased kõrvad võivad jätta rahata

Karinõmme külas šarolee tõugu lihaveiseid kasvatava Targo Pikkmetsa sõnutsi on tavaline, et veised kaotavad märgid ära nagu naisedki, kel kõrvaripats läheb kas katki või jääb rõiva külge kinni. Foto: Urmas Luik

Manijal Eesti saarte kogu seadusandluse töörühma arupidamisel mattub Osmussaart esindava naise jutt nuuksetesse, kui ta räägib loomapidamisest napilt viie ruutkilomeetri suurusel saarel ja kontrollijaist, kes käivad tegeliku eluga võrreldes teist jalga.

“Meil on lambad ja lihaveised, loomad sünnivad ja elavad vabalt looduses, aga siis tuleb ametnik ja ütleb, et ta ei näe binokli või ma ei tea millega numbreid, sest kõrvad on karvased, ja ähvardab trahviga,” jääb jutt pidama. Vähem emotsionaalselt tõstab sama teema esile Ruhnu esindaja.

Kord näeb ette, et alla kolmenädalase vasika mõlemasse kõrva kinnitatakse spetsiaalsete tangidega kollane plastmärgis, millel on jõudluskontrolli logo, sinisega tähis EE ja kümnekohaline veise registreerimisnumber. Märgistamise järel tuleb loom kanda põllumajandusloomade registrisse.