Linnaorkestri hooaja avab Rein Rannapi oboekontserdi esmaettekanne

Kristo Niglas
, Reporter
Copy
Soleerib oboemängija Riivo Kallasmaa.
Soleerib oboemängija Riivo Kallasmaa. Foto: Kaupo Kikkas

Pärnu linnaorkester avab oma 26. hooaja teisipäeval, 24. septembril kell 19 Pärnu kontserdimajas. Soleerib oboemängija Riivo Kallasmaa, juhatab vastne peadirigent Kaspar Mänd.

Avateosena kõlab tänavuse juubilari Tõnu Kõrvitsa põhjamaine orkestriteos “Hümnid virmalistele”. Kompvekina on kavas aga Rein Rannapi oboekontsert, mis on valminud koostöös solist Riivo Kallasmaaga. 

“Mu uues oboekontserdis on tugevasti tunda tänapäeva popmuusika hõngu – nii harmoonias kui rütmides,” sõnas Rannap. “Tuttavad kõlad meeldivad kindlasti laiemale publikule, julgustades neid edaspidigi rohkem käima klassikalise muusika kontsertidel.” Karismaatiline helilooja ja pianist armastab kombata piire ja on aegade jooksul katsetanud klaveri eri võimalusi. Tema kuulajasõbralik, heakõlaline helikeel on saanud mõjutusi eri žanridest ja heliloojana on ta oskuslikult need eeskujud omavahel kokku sulatanud.

Erakordne on see, et Rannap on sel korral klaverile selja pööranud, pühendades uue teose hoopis oboele ja tehes seade orkestrile. Eesti heliloojad on oboele kirjutanud teoseid ülivähe, seega on tegemist muusikaloolise sündmusega. Seni on sama teinud vaid Alo Põldmäe ja Enn Vetemaa.

Kallasmaa on Eesti noorema põlvkonna üks juhtivaid oboemängijaid, paljunõutud solist ja kammermuusik. Kallasmaa sõnutsi on esiettekandele tulev teos kirjutatud mõnusas koostöös. “Kontserdi idee sündis Saaremaa ooperipäevadel. Osalesin Reinu kutsel tema debüütooperi “Nurjatu saar” ettekandel. Projekti lõpuvastuvõtul tekkis mõlemal arusaamine, et tuleb kirjutada oboekontsert,” iseloomustas Kallasmaa teose sünnilugu. “Rannapi muusika on käesirutus levimuusikast klassika poole. Solisti ja heliloojana ühendab meid vahetu lähenemine muusikale. Mõlemale on oluline iga esituse kordumatus.”

Peale Rannapi ja Kõrvitsa loomingu tuleb hooaja avakontserdil ettekandele üks klassikalise muusika nurgakive: Mozarti viimane ehk Jupiteri sümfoonia.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles