Sadamast läheb välja turvas ja puit, sisse tuleb sool ja killustik

Sirje Niitra
Copy
Pärnu Sadama juhatuse liikmed Sander Kilk (vasakul) ja Mati Eimann tõid Maa Elu suurde angaari, mis pelleteid väljavedamise ootuses maast laeni täis.
Pärnu Sadama juhatuse liikmed Sander Kilk (vasakul) ja Mati Eimann tõid Maa Elu suurde angaari, mis pelleteid väljavedamise ootuses maast laeni täis. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Pärnu Sadam, mis asub Eesti edelaosas Pärnu jõe suudmes, on viimastel aastatel kujunenud arvestatavaks regionaalseks sadamaks Edela- ja Lõuna-Eestis. Pärnu sadama tagamaaks on Pärnu, Viljandi, Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakond ning Lääne- ja Järvamaa. Neis piirkondades asub oluline osa Eesti sadamate kaudu väljaviidavast tooraineressursist – kuni 45 protsenti metsa- ja kuni 65 protsenti turbaressursist ja töötleva tööstuse toodangust.

Pärnu Sadama juhatuse liikmed Sander Kilk ja Mati Eimann selgitasid, milliseid kaupu sisse ja milliseid välja veetakse ning kuidas sadam toimib.Kilgi sõnul tuleb sisse põhiliselt sool ja killustik. Einmann pidas oluliseks lisada, et osa kaubalaevade lastiks on ka ümarpuit. „Nii et jutud sellest, et meie mets kõik välja veetakse, ei pea paika. Välja läheb vaid selline puit, mis on siin välja praagitud ja sellestki suurem osa hakkpuidu ja kütte­graanulitena.” Hiljem territooriumil ringi sõites näemegi suuri angaare, mis pelleteid väljavedamise ootuses maast laeni täis.

Väärtuslikku ümarpuitu ehk palki tuuakse laevadega Skandinaaviast ja Poolast ning nende sissevedu ulatub kümnetesse tuhandetesse tihumeetritesse. Edasi läheb see veokitega meie saeveskitesse, kus taolist toorainet pidevalt napib. Eriti siis, kui siinne mets on sooja talve tõttu pehme ja sealt palki kätte saada raske. „Kui kaks aastat tagasi oli suve lõpp ja sügis hästi vihmane, siis oli kohe tunda, et nii turvast kui ka puitu liikus vähem,” meenutas Kilk.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles