Tõendid kuhjuvad: Trump sidus Ukraina julgeolekuabi tagasivalimise kindlustamisega (8)

BNS
Copy
USA president Donald Trump.
USA president Donald Trump. Foto: JONATHAN ERNST/Reuters/Scanpix

Valge Maja kantseleiülema kohusetäitja tunnistas neljapäeval, et USA president Donald Trump sidus julgeolekuabi andmise Kiievile Trumpile poliitiliselt kasuliku uurimise alustamisega, andes sellega demokraatide tagandamisjuurdlusele lisalaskemoona. 

Mick Mulvaney rabav ülestunnistus toetab esindajatekojas jätkuva tagandamisjuurdluse peamist kahtlustust, et Trump taotles seadust rikkudes välisriigi poliitilist abi tagasivalimise kindlustamiseks 2020. aasta presidendivalimistel. 

Mulvaney ütles, et Trump kasutas juulis julgeolekuabi kinnihoidmisest tekkivat hooba Kiievi survestamiseks uurima süüdistust, et Demokraatide Rahvuskomitee (DNC) hoidis Ukrainas arvutiserverit infoga, mis õõnestaks väiteid, et Trumpi 2016. aasta võit USA presidendivalimistel sai teoks tänu Venemaa abile.

Mick Mulvaney.
Mick Mulvaney. Foto: KEVIN LAMARQUE / REUTERS / SCANPIX

«Kas ta mainis mulle möödaminnes ka DNC serveriga seotud korruptsiooni? Loomulikult. Selles pole küsimustki,» ütles Mulvaney ajakirjanikele. «Just nii ja sellepärast me raha kinni hoidsimegi.» 

Paar tundi hiljem ütles Mulvaney oma sõnadest lahti. «Lubage mul öelda selgelt, et ei olnud mingit vahetuskaupa Ukrainale mõeldud sõjalise abi ja uurimise vahel 2016. aasta valimistesse,» lausus presidendi kantseleiülem avalduses. 

«President ei käskinud mul kunagi hoida mingit raha kinni, kuni ukrainlased teevad midagi serveriga seoses,» ütles ta. 

Sellest hoolimata näis Mulvaney algne ülestunnistus toetavat demokraatide süüdistusi, et Trump kuritarvitas oma ametiseisundit ja rikkus valimisseadusi. 

«Mulvaney ütles äsja, et USA sõjalist abi Ukrainale hoiti kinni, kuni Ukraina alustab juurdlust demokraatide suhtes,» kirjutas tagandamisjuurdlust juhtiv USA esindajatekoja luurekomitee demokraadist esimees Adam Schiff Twitteris. 

«Olukord muutus äsja väga halvast veel palju halvemaks,» lisas ta. 

Mulvaney väitis, et Trump ei teinud midagi valesti, sest tegutses justiitsministeeriumi uurimise toetuseks 2016. aasta Venemaa sekkumist puudutavate kahtlustuste päritolu suhtes. 

Ta eitas ka seda, et Trump sidus Ukrainale mõeldud julgeolekuabi uurimise alustamisega demokraadist rivaali Joe Bideni poja suhtes enne 2020. aasta valimisi. 

Bidenit puudutav kahtlustus on demokraatide juurdluse teine tähtis sammas. «Kinnihoitud rahal polnud mingit pistmist Bideniga,» sõnas Mulvaney.

Joe ja Hunter Biden.
Joe ja Hunter Biden. Foto: JONATHAN ERNST/REUTERS/SCANPIX

USA diplomaat Gordon Sondland tunnistas aga eile kongressile, et president Trump ja tema ihuadvokaat sidusid Ukrainaga peetavad läbirääkimised Ühendriikide sisepoliitikaga ja nõudsid Bideni pojaga seotud Ukraina firma uurimist.

Trump käskis diplomaatidel kaasata oma ihuadvokaat Rudy Giuliani kõnelustesse Washingtoni ja Zelenskõi uue administratsiooni vahel, ütles USA suursaadik Euroopa Liidus Gordon Sondland Trumpi tagandamisjuurdlusega tegelevatele kongressikomiteedele.

«Härra Giuliani rõhutas, et president tahab president Zelenskõilt avalikku lubadust, et Ukraina uurib korruptsioonitõrjega seotud küsimusi,» ütles Sondland ettevalmistatud avalduses.

«Ma ei saanud kuni tunduvalt hilisema ajani aru, et Giuliani kava võis hõlmata ka katset veenda ukrainlasi uurima asepresident Bidenit või tema poega või seostada ukrainlasi otseselt või kaudselt presidendi 2020. aasta tagasivalimiskampaaniaga,» märkis ta. 

«Giuliani mainis konkreetselt 2016. aasta valimisi (sealhulgas Demokraatide Rahvuskomitee serverit) ja Burismat kui kaht korruptsioonitõrje juurdlusteemat, mis presidendile olulised on,» ütles Sondland.

Bideni poeg Hunter kuulus kuni 2019. aasta aprillini Ukraina mõjuvõimsa gaasifirma Burisma juhatusse.

«Ma sain asjast aru nii, et president suunas härra Giuliani osalust, et härra Giuliani väljendas presidendi muret,» lausus saadik. 

Demokraadid on alustanud USA esindajatekojas vabariiklasest presidendi suhtes tagandamisjuurdlust seoses kahtlustustega, et Trump kuritarvitas oma ametikohta isikliku sisepoliitilise kasu eesmärgil ning kutsus sellega välisriiki sekkuma USA 2020. aasta presidendivalimistesse.

Väidetavalt survestas Trump 25. juuli telefonivestluses Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid uurima oma demokraadist rivaali Joe Bidenit ja tema poega Hunter Bidenit. Oma tahtmise saamiseks hoidis ta väidetavalt kinni Ukrainale mõeldud sadade miljonite dollarite jagu sõjalist abi.

On selgunud ka, et Trump ja tema lähikondlased on survestanud Ukrainat uurima ka Kiievi võimalikku sekkumist demokraatide kasuks 2016. aasta USA valimiste ajal.

Zelenskõi on öelnud, et mingit väljapressimist ei olnud, ja ta sai abi kinnihoidmisest teada pärast telefonivestlust. 

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles