Pärnu muuseumis võeti luubi alla eesti keel

Pärnu muuseumi kolmanda korruse saal oli rahvast täis. Esireas vasakult paremale: linnapea Romek Kosenkranius, muuseumi direktor Aldur Vunk, Läti ülikooli lektor Reti Könninge ja Tartu ülikooli professor Karl Pajusalu.

FOTO: Urmas Saard

Eile Pärnu muuseumis eesti keele päeval kuulis nii mõndagi huvitavat Pärnumaa keelelise kujunemise ja läbi aegade siin elanud rahvaste kohta, kõlasid Kihnu ja Häädemeeste lauluviisid ning toimus arutelu populaarsete laensõnade teemal.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

​“Kõik, kes esinesid, on Pärnuga seotud,” ütles Pärnu linnavalitsuse üldhariduse peaspetsialist Virve Laube. Tema sõnutsi oli eesmärk kaasata nii nooremaid kui vanemaid esinejaid, kes elavad või on elanud Pärnumaal. Niisiis kõnelesidki kuulajaile Tartu ülikooli professor Karl Pajusalu, Läti ülikoolis eesti keelt õpetav Reti Könninge, Aule Kink ja Marju Aasma Häädemeestelt ning muuseumi direktor Aldur Vunk.

Otsa tegi lahti Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, kes avasõnas rääkis keele muutumisest ja noorte usinast laensõnade kasutamisest. Ta kirjeldas isiklikku kogemust keele muutumisega oma vanavanaisa päeviku lugemise järel ja märkis muheldes, et selles leiduvate sõnade mõistmiseks peab lugema kümme lehekülge, et mõista, mida need üldse tähendavad. „Poole päeviku peal saan kõigest juba aru ja kardan, et hakkan isegi sõnu kaksis-veega kirjutama,“ avaldas ta.

Tagasi üles