Tiit Terik: vabadus küsida piiratud makse (2)

Tiit Terik
, Tallinna linnavolikogu esimees, Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees (KE)
Copy
Tiit Terik.
Tiit Terik. Foto: Mihkel Maripuu

Et vähendada kohalike omavalitsuste sõltuvust riigist, võiks neil olla rohkem vabadust kohalike maksude kehtestamisel, kirjutab Tallinna linnavolikogu esimees ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees Tiit Terik (KE).

Kõikide omavalitsuste volikogudes on praegu eelarvete menetlemise aeg. Väga teravalt jääb silma, et kohalike maksude osakaal on marginaalselt väike. Kui rääkida maksudest, siis nendesse suhtumine sõltub positsioonist: ühel pool on need, kes peavad makse maksma, ja teisel pool need, kes makse kehtestavad, et neist saadavat tulu avalikes huvides kasutada. Oluline küsimus on ka see, kes saab kohalike maksude üle otsustada. Omavalitsused on justkui vabad, aga vabadusel on väga kitsad piirid. Miks see nii peab olema?

Eesti kohalikud omavalitsused on oma maksukehtestamise võimaluste poolest meie regioonis erandlikud. Võrreldes mitme lähiriigiga on meil kohalike maksude osakaal suhteliselt väike. Tallinnas näiteks 1,6 protsenti. Samas võiksid turismimaks, kinnisvaramaks või kohalik tulumaks kindlasti olla laiemat arutelu väärivad ideed.

Debatt suurema finantsilise otsustusõiguse ning maksude kehtestamise võimaluse üle on igati asjakohane. Suurem finants- ja eelarveautonoomia tagaks suurema kohaliku otsustuspädevuse ning vähendaks sõltuvust keskvalitsuse kaudu laekuvast rahast.

Eestis on väga vähe maksuliike, mida kohalik omavalitsus kehtestada saab. Praegu on neid kuus. Mõni aasta tagasi oli nimekiri pisut pikem, kuid poliitilise kiusu tõttu seda vähendati. Olen loomulikult nõus, et iga uue maksu kehtestamisel tuleb teha nii selle võimaliku mõju kui ka haldusega seotud kulude analüüs.

Tallinnas tuleb suurim kohalike maksude tulu parkimiselt ning reklaamilt. Kohalike maksude seadus lubab küll kehtestada ka näiteks mootorsõiduki-, loomapidamis- ja lõbustusmaksu, ent millegipärast suurt vaimustust need siiani tekitanud pole. Tõenäoliselt oleks nende kogumise korraldamine sedavõrd kallis, et see ei tasu end oma väikese mahu tõttu ära.

Ka õiguskantsler Ülle Madise on öelnud, et kaaluda tuleks põhiseaduse muutmist, et tugevneks kohaliku kogukonna õigus kujundada oma avalikku ruumi ja otsustada kogukonna asju. Praegused seadused lubavad kohalikel omavalitsustel kehtestada üksnes neid makse, mille seadusandja on maksuseaduses sätestanud. Seega, praegune otsustusvabadus võimaldab otsustada, kas riigi loodud maks kohalikus omavalitsuses kehtestada või mitte. See on aga ikka väga piiratud vabadus.

Eesti paistab Euroopa kontekstis silma valitsuse paika pandud eelarve liigse tsentraliseeritusega. Kui vaadata kohalike omavalitsuste maksutulude osakaalu kogutulust, siis 2015. aastal oli see Eestil 3,5 protsenti, aga näiteks Soomes, Rootsis ja Lätis oli vastav näitaja üle 40 protsendi ning Islandil isegi üle 70 protsendi.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles