Toomas Alatalu: Poliitetenduste, mitte lahenduste aasta

Normandia neliku kohtumisel Pariisis seati Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi (vasakul) ja Vene president Vladimir Putin teineteisest võimalikult kaugele, kuigi nende kehakeel rääkis niigi meeste eest. Foto: CHARLES PLATIAU/Reuters

Tajute ikka, et maailmas on üks president üle? See aasta algas ju nii, et 23. jaanuaril võttis Venezuela rahvusassamblee värske esimees Juan Guaido oma poolehoidjad kokku ja kuulutas enda riigi presidendiks. USA tunnustas teda kohe, europarlamendi enamus nädal hiljem ja 1. veebruaril tegid sama 12 Euroopa Liidu valitsust, kaasa arvatud Eesti. Seejuures viitasid kõik Venezuela põhiseaduse 233. paragrahvile, mis nagu lubaks presidendi väljavahetamist, ent siis olgu see kahe kuuga tehtud. Praegu ei tuleta seda paragrahvi keegi meelde, sest päris president Maduro on püsivalt ametis ja enamik riigist tema kontrolli all.

Guaido pesitseb pooldajatega ühes Caracase kvartaleist ja naudib 54 valitsuse toetust (vastuvõtud). ÜRO, mille julgeolekunõukogu liikmeks Eesti kohe saab, tunnustab ainult seaduslikke valitsusi. Guaido & Co ponnistustest hoolimata valiti Maduro esindaja 105 riigi toel 17. oktoobril ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks ja ees on väike intriig: kumma Venezuela presidendiga hakkab Eesti ÜROs suhtlema?

9. detsembril toimus Pariisis Normandia neliku kaua oodatud kohtumine, kus esimest korda said kokku Volodõmõr Zelenskõi ja Vladimir Putin. Eelmine Ukraina, Prantsuse, Venemaa ja Saksamaa liidri kohtumine oli oktoobris 2016. Tasub mäletada, et Venemaa agressiooni Ukrainas lõpetanud Minski kohtumistel olid kohal Donetski ja Luhanski rahvavabariikide esindajadki. Pariisis ei nähtud neid koridorideski. Kohtumine kestis viis ja pool tundi ja pressikonverentsi alguses jagati välja kõnelusi kokkuvõttev dokument.