Kalev Vilgats: Kas toome poliitika kooli?

Gümnasistid võiksid esimese poliitikaga kokkupuutumise kogemuse saada oma koolist, kui selleks on huvi ja soovi. Foto: Urmas Luik

Minu vastus pealkirjas esitatud küsimusele oleks esimese hooga eitav. Ent kuna riigikogu andis kohalikel valimistel valimisõiguse 16aastastele noortele, tuleb hakata mõtlema. Muide, noored ei tormanud särasilmil oma õigust kasutama. Teisisõnu: nooremaealiste valijate aktiivsus ei tõusnud.

Noorisamaalased (Isamaa noorteühendus ResPublica) soovivad, et koolid oleksid poliitühendustele avatud. Kui gümnasistidele on antud võimalus kaasa rääkida kohalikus poliitikas, oleks õiglane lubada gümnaasiumides noorte poliitiliste ühenduste tegevust.

Selles mõttes on Isamaa noortel õigus, et praegused piirangud ja kokkulepped, mille järgi koolides on poliitühendused justkui keelatud, tekitavad segadust ja arusaamatust. Seda enam, et kohalikud koolijuhid-õpetajad kuuluvad sageli volikogudesse. Nii oli Pärnu linnavolikoguski, on praegu ja ilmselt valitakse edaspidigi poliitiliselt aktiivseid pedagooge kohaliku elu üle otsustama.