Hilja Treuberg: Linnavolikogu maja on sajandijuubilar

, Pärnu linnakodaniku maja perenaine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hilja Treuberg.
Hilja Treuberg. Foto: PP

Üle kahe sajandi on Pärnu arhitektuuriliseks iluks ja uhkuseks nimetatud kaupmees Peter Reinhold Harderi 1797. aastal valminud elumaja ehk hilisemat raekoda Uuel tänaval. Maja oli üks esimesi klassitsistliku ehitusstiili silmapaistvaid esindajaid Baltikumis üldse. Selle maja katuse all on liikunud nii mõnigi oma aja kuulus persoon, sealhulgas Vene impeeriumi valitseja keiser Aleksander I.

Meenutades nii uhke hoonekompleksi saamise lugu väikese Pärnu linna raekojaks, ei saa jätta märkimata muude asjasse puutuvate Harderite nimesid.

Kui pärast Põhjasõda poleks maatasa tehtud Valgast ridamisi Pärnusse tulnud rikka kaupmehe Harderi kolme poega, ei oleks vist praegust raekoda ehitatudki. Kõik nad jõudsid siin koguda kopsaka varanduse ja surid enne 40. sünnipäeva. Ettevõtlikem nendest, Zacharias Jakob Harder, abiellus ühe venna lesega, sai kaasavaraks rohkesti kinnisvara ja kaks vennapoega. Ta asutas Sauga jõele laevaehitustöökojad ja pärandas surres nii need kui muu vara võõraspoegadele.

Laevatööstuse võttis oma kätte Heinrich Cornelius, arendas selle 100 töölisega suurettevõtteks ja kasvatas oma varanduse tolle aja Pärnu oludes enneolematult suureks. Kui ta 1803. aastal Pärnu esimese nahksilla ehituseks 20 000 rubla annetas, tõstis tsaarivalitsus ta aadliseisusesse. Sellise rikka annetajana jääb see Harder Pärnu ajaloo lehekülgedele.

Teine vend, juba nimetatud Peter Reinhold jääb samuti linna kroonikasse, kuid natuke kurvemal kujul. Ta ehitas endale küll üliuhke elamu, kuid laostas enda sellega ja pärast tema surma panid pärijad hoone ehitusvõlgade katteks müüki. Kõrge hinna tõttu ei leidunud majale kohe ostjat ja alles pärast palve esitamist tsaarile omandati see Aleksander I käsul kroonule.

Hoonest sai ligi 20 aastaks linna komandandi residents. Kui 1835. aastal Pärnu kindlus likvideeriti, anti Harderi maja koos muude kindlusrajatistega üle linnale ja siia toodi jõeäärsest lagunevast hoonest üle linna rae tööruumid, foogtikohus ja politsei. Nii sai Pärnu omale esindusliku raehoone.

Eks üks asi tulene teisest. Kui Harderite majja poleks asunud raad, ei oleks hoone saanud 100 aastat tagasi praegust imposantset juurdeehitust. Nimelt tõugati 1877. aastal kehtestatud linnaseadusega raad troonilt ja 1878. aasta valimiste järel võttis haldusvõimu oma kätte linnakodanike esindus – linnaduuma ehk -volikogu.

48-liikmelise volikogu istungiteks ei leidunud raemajas ühtki sobivat ruumi, koos käidi esiotsa poeglaste gümnaasiumis, hiljem istungiteks kohandatud pritsimajas. Umbes 30 aastat hiljem, 27. aprillil 1910 tegi Oskar Brackmanni linnavalitsus volikogule ettepaneku parandada volikogu ja linnaameti töötingimusi juurdeehitusega raekojale.

Sama aasta 5. mail teatatakse kubermanguvalitsusele, et linnavolikogu on jaatava otsuse langetanud, kusjuures ehituse tarvis on eraalgatuse korras annetatud 10 000 rubla, sellele lisab linnavalitsus 6000.

Projekt telliti Riia tuntud arhitektilt Wilhelm Bocksloffilt, ehitamisõiguse sai meister Klein, istungisaali mööbli valmistamise tellimus anti Oskar Siimannile (Olev Siinmaa). Kogu mööbel meisterdati massiivsest tammepuust, samast materjalist tehti uksed, seinapaneelid ja trepikäsipuud. Saali toolid kaeti punase safianiga.

27. juunil 1911 pidas linnavolikogu uues saalis oma esimese istungi. Kunstiajaloolase Elsbet Pareki hinnangul on Pärnu raekoja juurdeehitus küpse juugendi hea näide ehituskunstis. Raekoja laiendamisega saadi juurde suur ja väike saal, avar vestibüül, publiku rõdu ja üheksa tuba. Kokku läks juurdeehitus maksma 16 860 rubla.

Esimesest istungist on möödas umbkaudu sajand, raekoja juurdeehitus teenib endiselt oma eesmärki, ehkki saalis ei istu enam toonased inimesed. Küll võiksid maja seinad jutustada lõputult lugusid siinse omavalitsuse ajaloost.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles