Erakordne temperatuur: aasta 2019 oli poole sajandi soojemaid
/nginx/o/2017/10/17/7225995t1h970a.jpg)
1. jaanuar 2020, 19:47
/nginx/o/2020/01/01/12844355t1hf09a.jpg)
Sel talvel on sotsiaalmeedias levinud pildid erakordse soojuse tõttu jõulupühadel kasvavatest kukeseentest ja sibulatest ning õitsvatest lilledest. Nagu selgub, oli kogu 2019. aasta esialgsetel andmetel kogu Eestis viimase üle poole sajandi üks soojemaid.
Ilmajaamades, kus vaatlusread on üle sajandi pikad, pole varem nii sooja aastat riikliku ilmateenistuse teatel ette tulnud. Mõnes ilmajaamas jagas möödunud aasta esimest ja teist kohta koos 2015. aastaga.
Eesti aasta keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati ilmateenistuses 7,6 kraadi, samal ajal kui aastati on keskmine 6 kraadi. Sama soe aasta oli 2015.
Pisut jahedamalt möödus 2008. aasta, mil Eesti aastatemperatuur oli 7,4 kraadi. 1961. aastast on kõige jahedam olnud 1987. aasta, mil Eesti keskmine õhutemperatuur jäi 3,5 kraadi juurde.
Pärnu rannikujaamas oli aasta õhutemperatuur 8,2 kraadi, mis keskmisega (6,3 kraadi) võrreldes on ligikaudu kahe kraadi võrra soojem. Peaaegu poolteise sajandi pikkuses vaatlusreas, milles küll esineb mõningaid andmelünki, pole varem nii sooja aastat ette tulnud.
Kõige jahedam on Pärnus olnud aga 1942. aasta, mil aasta keskmine õhutemperatuur oli vaid 3,2 kraadi.
Kõige soojem oli möödunud aasta Vilsandil, kus aastatemperatuuriks arvutati 8,8 kraadi. Keskmine on seal 7,1 kraadi. Peaaegu 150 aasta pikkuses vaatlusreas, milles samuti esineb mõningaid andmelünki, on see üks soojemaid aastaid. Sama soe oli 2015. aasta.
Kõige jahedam oli Vilsandil aasta 1871, mil aasta keskmine õhutemperatuur oli 2,4 kraadi.