Päästeamet hakkab madala ohutasemega väljakutsetele aeglasemalt reageerima
/nginx/o/2017/10/17/7225995t1h970a.jpg)
6. jaanuar 2020, 18:51
Päästeameti teatel reageerivad päästemeeskonnad homsest madala ohutasemega juhtumitele senise minuti asemel kuni kolme minuti jooksul, et vähendada tööõnnetusi ja hoida ära alarmsõidu käigus juhtuvaid liiklusõnnetusi.
Ohuhinnangute alusel ja eri operatiivsusastmega reageerimine on seni olnud kasutusel eelkõige kiirabil ja politseil, aga homsest võetakse analoogsed põhimõtted kasutusele pääste- ja demineerimissündmuste puhul.
Häirekeskus hakkab väljakutseid reageerimiskiiruse järgi jagama madala ja kõrge ohutasemega juhtumiteks.
Madala ohutasemega juhtum on eelkõige selline, kus kellegi elu ei ole vahetus ohus ja sündmuse olustik ei eskaleeru, näiteks lindude-loomade päästmine ja tuulega murdunud puude kõrvaldamine. Hinnanguliselt puudutab muudatus ligikaudu 20 protsenti kõigist väljakutsetest.
Seni kehtinud põhimõtete järgi tuli päästemeeskondadel pärast väljasõidukorralduse saamist sõita välja 60 sekundi jooksul, olenemata sündmuse liigist ja ohutasemest. Edaspidi lisab häirekeskus väljasõidukorralduse juurde prioriteetsusastme ehk reageerimise operatiivsus tagatakse konkreetse juhtumi ohuhinnangu järgi.
Statistika ja praktika on näidanud, et teatud juhtumite puhul ei ole liigse kiirustamisega võetud risk otstarbekas.
Leho Lemsalu
“Päästetööd on keerulised ja ohtlikud ning peame sellega arvestama, et õnnetuskohale kiirustades võib juhtuda õnnetusi. Kõige tähtsam on aga see, et meie päästjad jääksid terveks, jõuaksid alati õnnetuskohale, ei paneks ennast ega kaasliiklejaid liigsesse ohtu. Statistika ja praktika on näidanud, et teatud juhtumite puhul ei ole liigse kiirustamisega võetud risk otstarbekas,” rääkis päästeameti päästetööde osakonna valmisoleku talituse juht Leho Lemsalu pressiteate vahendusel.
Lemsalu lisas, et elupäästesündmustele ja muudele ajakriitilistele õnnetustele sõidetakse välja endiselt kuni 60 sekundi jooksul ja õnnetuskohale sõites tehakse alarmsõitu.
Kui kellegi elu on ohus, reageerivad päästemeeskonnad sellele juhtumile, lähtudes kiireima abi printsiibist. Kiireima abi printsiip tähendab, et spetsiaalne programm paneb sekundiga kokku info, kus asub õnnetuskoht, mis liiki abi sinna vaja on, kus asub lähim vaba ressurss, milline on teekond ressursside juurest sündmuskohale. Päästemeeskondade paiknemist ja hõivatust jälgitakse reaalajas.
Päästeamet suudab Eestis tagada igale õnnetusele esimese päästeauto kohalejõudmise üldiselt kuni 15 minutiga. Abikaugemates piirkondades võib see siiski võtta rohkem aega. Palju sõltub liiklusoludest, sest ennast või teisi liiklejaid ei tohi päästjad kiirustades ohtu seada.
Reageerimise põhimõtete muudatuse on ette valmistanud päästeamet koos häirekeskusega, mis on võtmelüli juhtumi tõsiduse selgitamisel, et siis kiirabi, päästjad või politsei abivajajani juhtida. Muudatus puudutab kogu päästevõrgustikku ehk nii kutselisi kui ka vabatahtlikke päästjaid.
Päästjatega juhtus 52 tööõnnetust
2019. aastal juhtus päästjatega 52 tööõnnetust, neist raskeid kümme. Väljakutsele reageerimisega seotud tööõnnetusi oli kuus. Päästeameti masinapargis on ligikaudu 500 sõidukit ja aastas satub neist avariisse keskmiselt 15.
Möödunud aastal said päästjad üle 26 000 väljakutse, millest päästesündmusi oli üle 15 000. Õnnetuste puhul, kus kellegi elu oli ohus, jõudis elupäästevõimekusega komando keskmiselt kaheksa minuti ja 58 sekundiga.
Andmed: päästeamet