Keskkonnakirvega pärjatud erametsamajandajate sõnul pole peamine keskkonnaprobleem metsandus

Metsandusorganisatsioonid viitavad, et siinsed keskkonnaorganisatsioonid kasutavad vääriti mõisteid lageraie ja raadamine.

FOTO: Sander Ilvest

Eile jagas Eesti keskkonnaühenduste koda 17. korda aasta keskkonnateo ja keskkonnakirve tiitli. Aasta 2019 keskkonnateoks valiti Fridays for Future kliimaaktivistide algatused kliimakriisile tähelepanu tõmbamiseks.

Keskkonnakirve sai mitmel pool kõlanud eksitav käsitlus intensiivsest metsamajandamisest kui kliimakriisi päästerõngast, mida levitasid ennekõike Eesti metsa- ja puidutööstuse liit ning Eesti erametsaliit, kes vastas tiitli pälvimisele kirjaga.

“Kirves kulub metsameestele ikka marjaks ära, eriti vahedaks ihutud kirves. Iseasi, kas seda kirvest just viha ja valedega teritama peab,” rääkis Eesti erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv. “Kliima- ja keskkonnaprobleemide teadvustamine on tänapäeva maailmas väga-väga olulised. Küll aga on vajalik, et see teemakäsitlus oleks teaduspõhine ja tasakaalukas.”

Eesti metsandussektor on erametsaliidu sõnutsi viimase aasta jooksul juhtinud tähelepanu metsanduse ja puidusektori headele külgedele kliima vaatest. Ka rahvusvaheline ÜRO kliimaraport, mis põhineb tuhandetel teadustöödel, toob liidu ütlust mööda esile, et metsade majandamine Eesti metsandusvöötmes mõjub kliimale hästi.

Liit kirjutas veel, et keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala, kes samuti raporti koostamisel osales, nentis Postimehe artiklis “Kas meil jagub ressursse, mida samas tempos kulutada” järgmist: “Näiteks on ka taimestik ja ennekõike kasvav mets meie puhul kindel, ehkki süsiniku sidumise mõttes aeglase toimimisega lahendus, mis pakub lisaks selget leevendust ekstreemsete ilmastikunähtuste üle elamisel. Siinkohal ei tasu muidugi unustada, et kestlik süsiniku sidumine metsapuidus eeldab ka metsa raiet ja sihipärast uuendamist ning saadud puidu kasutamist pikalt kestvates toodetes. Kindlasti on see üks lihtsamaid lahendusi, mis meie maal võimalik ja milleta ei toimi ka ükski globaalse temperatuuri kontrolli all hoidmise stsenaarium.”

Cambridge'i kliimateadlane Annela-Anger Kraavi on Maalehes öelnud järgmist: “Metsad seovad õhust CO2, et sellest omale orgaanilist materjali teha ja kasvada. Hea kasvav mets seob rohkem CO2 ja sellega on vaja metsa majandada, et mets saaks kiiremini ja paremini kasvada ning mets saaks kliimamuutustele vastu seista.”

Erametsaliidu liikmed:

  • Ambla metsaühistu
  • Erametsaühing Eesti Metsaomanikud
  • Hiiumaa metsaselts
  • Läänemaa metsaühistu
  • Metsahuviliste selts  
  • Mädara metsaühing
  • Palamuse metsaselts
  • Rakvere metsaühistu
  • Saarde erametsaühing
  • Saaremaa metsaühing
  • Sakala metsaühistu
  • Valgamaa metsaühistu
  • Vardi metsaühistu
  • Viru-Lemmu metsaselts  
  • Virumaa metsaühistu
  • Visa metsaühistu
  • Vooremaa metsaühistu
  • Võrumaa metsaühistu
  • Vändra metsaühing
  • Ühinenud Metsaomanikud
Andmed: erametsaliit.ee

Maaülikoolis on erametsaliidu jutu järgi uuritud Eesti metsade süsiniku sidumist ja uurimisgrupp jõudis järeldusele, et metsade majandamine suurendab puistute süsiniku sidumise võimet.

Eesti rahvusringhäälingus kajastatud uurimistöös rääkis doktorant Gunnar Morozov: “Tulemused näitasid, et vanemad metsad ei seo õhust enam nii palju süsinikku kui noored ja keskealised puistud. Kui vanemates metsades ületab mullast tulev CO2-voog aastast taimede biomassis seotud süsiniku hulka, muutuvad sellised metsad süsiniku allikateks,” selgitas Morozov.

Erametsaliidu kirja kohaselt on puidu kasutusviisidest rääkinud Eesti kunstiakadeemia teadlane, moekunstnik Reet Aus, nimetades puidust valmistatud kangaid ühe võimalusena inimeste keskkonnamõjude vähendamiseks.

Rootsi metsandusuurija Peter Holmgren on Maalehes toonud esile järgmist: “Metsandus muudab süsinikuseisundit Eestis paremaks. Heitmetega tuleb ikka tegelda, isegi kui metsandus on heas korras. Võib-olla tulevikus on võimalik saavutada fossiilidevaba ühiskond.”

Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja leidis, et Eesti keskkonnaorganisatsioonid peaks peale kriitika püüdma leida lahendusi.

“Metsandus ja puidutööstus on pea ainus valdkond, mis praeguse kliimakriisi taustal võimaldaks meie keskkonnajalajälge vähendada, samal ajal säilitades inimkonnale osaliseltki seda heaolustandardit, millega oleme harjunud. On äärmiselt lihtne olla kõigele vastu, ise ühtegi lahendust pakkumata. Kindlasti on praeguses Eesti metsanduses asju, mida paremini teha, kuid Eesti peamine keskkonnaprobleem ei ole metsandus. See on küll mugav tümitada, sest raielanki näevad ju kõik, kasvavat süsinikuhulka õhus aga vähesed, kuid meie tõelised katsumused asuvad mujal,” seletas Välja pressiteate vahendusel.

Ühtlasi juhivad metsandusorganisatsioonid erametsaliidu väitel tähelepanu, et Eesti keskkonnaühendused kasutavad järjepidevalt vääriti termineid “lageraie” ja “raadamine”. Raadamine on metsa raiumine, mille järel sinna enam metsa ei teki, näiteks kinnisvaraarenduse, maantee või raudtee ehitamise puhul. Metsamajanduses kasutatakse uuendusraiet (rahvakeeles lageraie), mille järel on metsaomanikul seadusest tulenev kohustus tagada uue metsapõlve kasvama hakkamine. Raadamise halbu külgi rõhutab ÜRO kliimaraportki.

Erametsaliit lõpetas kirja viitega, et uuendusraie on aga vajalik, asendamaks küpsed puud ja tagamaks uue metsapõlve kasvama minemist.

EKO liikmed

  • Eestimaa looduse fond
  • Eesti ornitoloogiaühing
  • Eesti roheline liikumine
  • Eesti üliõpilaste keskkonnakaitse ühing Sorex
  • MTÜ Läänerannik 
  • Nõmme tee selts
  • Pärandkoosluste kaitse ühing
  • Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskus
  • Tartu üliõpilaste looduskaitsering
  • Balti keskkonnafoorum
  • Keskkonnaõiguse keskus
Andmed: eko.org.ee

Keskkonnateo ja -kirve valimise eesmärk on tunnustada olulisi keskkonnahoidlikke ja taunida -vaenulikke tegemisi või tegemata jätmisi. Tiitli andmisega soovib EKO ühiskonnas teadvustada keskkonnateemasid ja -probleeme, mis pikaajalise mõju tõttu väärivad laiemat tähelepanu. 

2019. aasta keskkonnategudena leidsid äramärkimist veel Tartu rattaringlus ja keskkonnaameti algatatud avalik diskussioon muruniitmise kohta.

Mulluse aasta keskkonnakirve kandidaatide seast tõusid esile veel valitsuse ja Eesti Energia jätkuv kavatsus rajada põlevkiviõlitehas ja rafineerimistehas ning see, et valitsus eiras teadusrahastuse lepet.

Tagasi üles