Juhtkiri: Inimene vajab infot (2)
11. märts 2020, 00:01
/nginx/o/2020/03/10/13000287t1h4566.jpg)
Lehetoimetuses ei oodata hommiku saabudes järjekordset võimalust kirjutada uut tüüpi koroonaviirusest. Aga mis teha, kui lapsevanemate mure oma laste pärast on viinud selleni, et nad tulevad koolis toimuva kohta küsima juba ajalehest.
Viimastel päevadel on meieni jõudnud kolm kirja ja tulnud kaks telefonikõnet, kus on kurdetud infopuuduse üle või viidatud kuulujuttudele seoses uut tüüpi viirusega (“Kuulsin tuttavalt, kes X asulas elab, et X asula koolis pidi olema õpilasel koroonaviirus” või “Väidetavalt oli täna ära viidud kolm poissi X koolist. Miks sellest vaikitakse?”).
Eile helistanud lapsevanemale tegi muret tema lapse kooli külastanud kiirabibrigaad ja asjaolu, et ei kooli tervishoiu- ega kantseleitöötaja osanud anda ühest ega kindlat vastust, mis viirusega seotud kahtlusi kas kinnitanud või hajutanud oleks. Mida me siit välja loeme? Seda, et seal, kus peaks olema adekvaatne informatsioon, haigutab tühjus.
Mõistame lapsevanematele antud õhku jäänud vastustest toituvat hirmu ja paanikat, eriti olukorras, kus kokku tuleb puutuda millegi uuega, mis erinevalt igatalvistest ülemiste hingamisteede viirustest või isegi gripist ei ole meiega põlvest põlve kaasas käinud. Lapsevanem tunneb vastutust ja vajadust seista hea oma lapse elu ja tervise eest. Alati.
On olukordi, kus kuulujuttudele ei pea reageerima või vastama, ja neidki situatsioone, kus see ei ole soovimise, tahtmise ega aja leidmise küsimus, vaid sel päeval esmatähtis töö.
Me oleme oma lehe veergudel rääkinud sellest, et vägivald saab kasvada vaid vaikuses, aga täpselt sama lugu on kuulujuttude, paanika ja hirmuga. Mitte miski muu kui info puudumine ei õhuta paanikat rohkem.
Inimeste muret ei tohi ühelgi juhul pisendada. Pärnu Postimees on seisukohal, et nii murelikud kui vähem murelikud lapsevanemad peavad saama info viiruse kohta ja sellest tuleneva käitumise juhised koolist. Koolijuhtidel on nii pädevus kui õigus otsustada, missugune on parim viis õpilaste ja lapsevanematega suhelda. Ei lehetoimetus, haigla ega kiirabi saa siin astuda lapsevanemate rahustaja, kuulujuttude kummutaja või viirusest teavitaja rolli. On olukordi, kus kuulujuttudele ei pea reageerima või vastama, ja neidki situatsioone, kus see ei ole soovimise, tahtmise ega aja leidmise küsimus, vaid sel päeval esmatähtis töö.
Teema lõpetuseks tasub meeles pidada, et COVID-19 põevad Pärnu haigla juhi Urmas Sule kinnitusel kõige kergemalt läbi just lapsed ja ohtlikum võib see viirus olla vanemaealistele. Sule soovituse kohaselt tuleks koolidel igasuguste viirushaiguste nähtudega lapsed kodusele ravile saata.