Rajaleidja psühholoogid: Lapsele koroonaviiruse kohta jagatav info peaks olema tõene. Kui oskab küsida, on ta vastuseks valmis

Lapsed

FOTO: Marko Saarm

Koroonaviirus COVID-19 on tunginud meie ellu, kellel vähemal, kellel suuremal määral. Segadust ja hirmu on omajagu, nii täiskasvanutel kui lastel. Kuidas rääkida lastega koroonaviirusest? Innove Rajaleidja psühholoogid Birgit Tito, Evelin Tael ja psühholoogia peaspetsialist Katri Viitpoom annavad praktilist nõu.

Maailmas toimuvat pole mõtet lapse eest varjata. Lapsed kuulevad sellest niikuinii: televiisorist, raadiost, teiste täiskasvanute või laste käest, vanemate vestlust kuuldes või ärevust märgates. Parem on rahuldada lapse uudishimu, suurendada teadlikkust ja vähendada ärevust kodus.

Lapsed reageerivad ärevatele sündmustele erinevalt: kes naljatab ja rõõmustab vabade päevade üle, kes muretseb haigeks jäämise või suremise pärast. Mõni laps muutub jonnakaks, teine endassetõmbunuks, kolmas ülienergiliseks. Kõik lapsed vajavad aga praeguste sündmuste juures vanemate tuge ja selgitusi.

Lapsele koroonaviiruse kohta jagatav info peaks olema tõene, konkreetne ja lapse vanust arvestav. Rääkima peaks rahulikult ja julgustavalt. Näiteks selgitada: “Maailmas on väga palju viiruseid ja vahetevahel jääme mõne viirusega kokku puutudes haigeks. Tavaliselt tekitavad viirused näiteks köha, nohu, palavikku ja halba enesetunnet. Meie keha oskab viirustega võidelda ja enamasti saame varsti terveks. Praegu levivast koroonaviirusest räägitakse nii palju sellepärast, et see levib maailmas kiiresti ja on uus. Selle vastu pole veel ravi ega vaktsiini leiutatud.”

Hoiduge spekulatsioonide, vandenõuteooriate ja liigsete detailide jagamisest lapsega, sest need ajavad lapse segadusse ja hirmutavad teda.

Kui laps on ärev, võiks ta esmalt ära kuulata. Las ta räägib, mida ta on lasteaias, koolis või sõpradelt kuulnud, mis talle muret valmistab, mida ta kardab. Näiteks võib laps olla kuulnud, et paljud vanaemad ja -isad surevad või kui kool pannakse kinni, jääb laps õppimises lootusetult maha. Saame last rahustada teadaolevate faktidega: “Praegu ei ole mitte keegi Eestis koroona tõttu surnud ja meil pole praegu põhjust karta, et kellegagi meie perest midagi halba juhtuks. Saame sellele kaasa aidata, kui peseme korralikult käsi, hoiame puhtust, jääme koos koju ja puhkame. Kui kool on kinni, saame kodus õppida, õpetajad juhendavad meid arvuti vahendusel.”

Rusikareegel on see, et kui laps oskab küsida, on ta vastuseks valmis. Seega vastake kindlasti kõigile küsimustele, ärge eirale või valetage, kuid vastake eakohasel tasemel.

Kui laps küsib:

Mis on koroonaviirus? Koroonaviiruse kirjeldamisel võib lapsele lihtsate sõnadega selgitada, et see on pisik, mis inimese sisse lennates võib tekitada paha enesetunde. Võite koos meenutada, kuidas mõni varasem viirus lapse enesetunnet mõjutas või kuidas mõni sõber haige on olnud, ja selgitada, et koroonaviirusega võib juhtuda umbes samasugune asi. Sellele võib lisada, et mõnel inimesel tekib palavik ja köha, mõni tunneb end natukene halvasti ja on väsinud, aga mõnel tekib suurem köha, mille pärast tal on raskem hingata. Oluline on märgata, kui paljust infost lapsele piisab ja mis hetkest läheb info liiga detailseks või keerukaks.

Kuidas koroonaviirus levib? Võib öelda, et kui viirusega inimene aevastab või köhib, lendavad pisikud tema seest välja. Terve inimene võib jääda haigeks, kui need pisikud kuidagi tema sisse satuvad. Kuna need pisikud võivad sattuda meie kätele, on tähtis käsi pesta, et pisikud ei satuks süües või oma nägu katsudes meie sisse.

Kas koroonaviirus tapab? Võib märkida, et nagu kõigisse haigustesse on ka koroonaviirusesse mõni inimene surnud, aga rohkem leidub ikka neid, kes on paranenud. Arstid teevad palju tööd, et haigeks jäänud inimesed terveks saaksid.

Allikas: Innove Rajaleidja

Last toetab see, kui vestlus keskendub konkreetsetele reeglitele, mida laps ise saab enda ja oma pere heaks teha. Näiteks võite rääkida läbi, kuidas ja millal pesta käsi. Näidake kindlasti ise hügieenireeglitest kinnipidamisel eeskuju. Kui lasteaias või koolis on kehtestatud uued reeglid, rääkige need kodus läbi.

Vanemad võiksid piirata lapse kokkupuudet uudiste ja spekulatsioonidega meedias ja internetis. Pidev viiruse leviku, nakatunute numbrite ja asukohtadega kursis olemine on lapsele liiga suur koorem ning kiiresti muutuv ja sisult erinev info talle raskesti hoomatav.

Lapse ärevus on tihti seotud vanemate omaga. Kui vanemad räägivad koroonaviirusest palju ja väga murelikul toonil, tõstatavad pidevalt teema ja kontrollivad uudiseid, muutub lapski ärevaks. Kuna täiskasvanud oskavad tundeid lastest paremini reguleerida, on vanema roll oma emotsioone ja käitumist jälgida ning luua kodus keskkond, kus kõik pereliikmed saavad muretsemisest puhata.

Kui täiskasvanu enda emotsioonid on nii tugevad, et ta ei suuda lapse ees rahulikuks jääda, on soovitav kasutada enne lapsega rääkimist eneseabivõtteid iseenda rahustamiseks ja võimaluse korral konsulteerida vaimse tervise spetsialistiga.

Lapsi aitab kõikvõimalike murede, nii ka ärevate uudiste ja aegade puhul see, kui nad saavad vanemaga rohkem koos aega veeta, rohkem vanema tähelepanu.

Kui laps peab jääma koolist või lasteaiast koju, püüdke võimalikult suurel määral säilitada päevarutiini, näiteks söömine, pesemine, lugemine, magamine tavapärasel ajal. Rutiin tekitab lastes turvatunnet.

Samal ajal enda ja lapse ärevuse maandamisega on täiskasvanu kohustus siiski oma lapse lapse turvalisuse eest vastutada. See tähendab, et hoida end kursis riigiasutuste, kooli või lasteaia antud juhtnööridega ning hoolitseda nende järgimise eest. Kui lapse kool on isolatsioonis, on vanema ülesanne vastutada, et laps tõesti kodus püsiks. 

Maailma terviseorganisatsiooni soovitused, kuidas aidata lastel COVID-19 puhangu ajal stressiga toime tulla

•Lapsed võivad stressile reageerida mitmel moel, näiteks olla ärevuses, endasse tõmbunud, pahurad või erutunud, vajada rohkem lähedust, voodit märjata. Suhtuge lapse reaktsioonidesse toetavalt, kuulake tema muresid, pöörake talle palju tähelepanu ja väljendage armastust.

•Raskel ajal vajavad lapsed täiskasvanute armastust ja tähelepanu. Jagage seda neile tavalisest rohkem. Ärge unustage oma lapsi kuulata, lahkelt rääkida ja neid rahustada. Võimaluse korral laske lapsel mängida ja puhata.

•Püüdke hoida lapsed vanemate ja pereliikmete läheduses ning ärge neid perekonnast lahutage, kui võimalik. Kui lapsed on perest eraldatud (näiteks haiglas), võtke nendega korrapäraselt ühendust ja rahustage neid.

•Pidage võimalikult palju kinni tavalisest päevakavast või kui viibite uues keskkonnas, aidake kujundada uut päevakava, mis sisaldab õppimist, mängimist ja puhkust.

•Esitage juhtunu kohta fakte, selgitage toimuvat ja andke lastele arusaadavat teavet selle kohta, kuidas vähendada nakatumisohtu. Ka sellest, mis võib juhtuda, tuleb rääkida rahustavalt (näiteks pereliige või laps võib hakata tundma end halvasti ja tal võib olla vaja minna mõneks ajaks haiglasse, et arstid saaksid teda ravida).

Allikas: Maailma terviseorganisatsiooni Eesti esindus

Tagasi üles