Pärnu haigla juht: Kui nakatunute arv kasvab, hakkab ükshaaval testimine selgelt üle jõu käima (1)

Annika Kuusik
, reporter
Copy
Pärnumaal on tuvastatud 12 koroonajuhtu.
Pärnumaal on tuvastatud 12 koroonajuhtu. Foto: Mailiis Ollino

Pärnu haigla labor töötab täistuuridel, täna kella 17ks oli diagnoositud veel kuuel pärnumaalasel uus koroonaviirus COVID-19. Kokku on viirus tuvastatud 12 pärnumaalasel. Hoolimata koormuse kasvamisest ei plaani haigla praegu veel oma töökorraldust haigla juhi Urmas Sule sõnul muuta.

Kuressaare haigla muutis proovide võtmise praktikat. Tuleb helistada 112, kiirabi võtab teiega ühendust ja annab aja, millal inimene võib minna haigla parklasse ja temalt võetakse autos proovid. Kui suur koormus on Pärnu haiglal seoses proovide võtmisega, kas on samuti plaanis võtta kasutusele erimeetmeid?

Leppisime kokku, et seda töökorraldust, mille kehtestasime reedel kriisikomisjoniga, me ei muuda enne esmaspäeva. Esmaspäeval saame kokku ja arutame, kas on muutusi vaja. Meil on valmisolek tööd ümber korraldada kiirabis, EMOs ja osakondades. Oleme väga palju stsenaariume läbi mõelnud.

Mis puudutab Saaremaa töökorralduse muutust, siis meie probleemid erinevad. Seal on 36tunnised järjekorrad. Kas me võtame Pärnus midagi sarnast ette? Ei tea, välistada ei saa.

Üks variant on evakutsioonitelgi kasutuselevõtt. Kui see vajadus peaks tekkima, siis sellega seonduv on meil läbi mõeldud. Praegu seda vajadust ei ole.

Kas Pärnu haiglas on mõni COVID-19 diagnoosiga inimene haiglaravil?

Jah, Pärnu haiglas on esimene patsient. Tema haiglasse võtmise põhjus peitub selles, et tal on raske kaasuv haigus. Vanemaealistel ja krooniliste haigustega inimestel on selle haiguse kulg raskem. Ta viibib isolatsiooni tingimustel nakkushaiguste osakonnas.

Siiani on öeldud, et kõik pärnakad on kodusel ravil. On ta Pärnumaalt või mujalt?

Ei ole Pärnumaalt. Rohkem ei täpsusta.

Kuidas kaitsevad ennast haigla töötajad nakatunutega kokku puutudes?

Nagu iga teise nakkuse puhul. Tegemist ei ole sellise nakkusega, mis vajaks erilist kaitset. See on küll väga nakkav, aga kaitseme ennast ka siis, kui ei ole pandeemiaohtu.

Kuidas on lood haigla varudega, näiteks kaitserõivastus, ravimid?

Praegust laoseisu arvestades saame vähendatud kasutusega hakkama aprilli lõpuni. Aga oleme mõelnud eri stsenaariumide peale kuni selleni välja, et valmistame ise isikukaitsevahendeid. Pikemat vaadet varude teemal arutame kindlasti riigiga.

Ülejõe põhikooli õpetaja, kellel eile õhtul uus viirus tuvastati, ütles Delfile, et pidi enne mitu korda enda testimist küsima. Saan aru, et haigla veel ei ole testijatega ülekoormatud. Kas diagnoosimine ei ole siis viiruse tõkestamisel esmatähtis?

Kindlasti ei võta endale vastutust kommenteerida seda juhtumit. Aga üldiselt terviseamet on muutnud viiruspuhanguga võitlemise valmisoleku taset. Kui enne hoidsime viiruse leviku ära, oleme tänaseks jõudnud sinnamaale, et ära hoida ei ole enam võimalik. Nüüd on mindud üle leviku pidurdamise strateegiatele. Enam ei keskenduta üksikjuhtudele.

Mida see tähendab testimise kontekstis?

Kui nakatunute arv kasvab, hakkab ükshaaval testimine selgelt üle jõu käima. Ma ei tea, millised on terviseameti konkreetsed soovitused. Vaatame need üle esmaspäeval.

Täna tuvastas Pärnu haigla kuus uut nakatunut. Praeguse seisuga on Pärnumaal 12 koroonahaiget. Eile tuvastati alles esimesed. Milline seis võib teie hinnangul olla esmaspäevaks?

Mida julgen ennustada, on see, et see number on üle 12. Homseks saame ka ilmselt positiivseid, selles pole põhjust kahelda. Ei ole mõtet ennustada. Eile olid alles esimesed, täna 12. Igaüks võib ise edasi mõelda.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles