Graafik ⟩ Nakatunute read täienesid

Pärnu Postimees
Copy
Erakorralise meditsiini osakonda ei tohiks pöörduda COVID-19 nakatunu või isik, kellel on haigusele iseloomulikud tunnused.
Erakorralise meditsiini osakonda ei tohiks pöörduda COVID-19 nakatunu või isik, kellel on haigusele iseloomulikud tunnused. Foto: Margit Suhhostavets

Ööpäeva jooksul Pärnu haiglas tehtud COVID-19 viiruse kahtlusega patsientidelt analüüside järel täienesid uude koroonaviirusesse nakatunute read kahe inimesega. Siinses haiglas on ravil kaks patsienti, kelle seis on stabiilne ja kes mõlemad toodi haiglasse Saaremaalt.

24st eile ja täna võetud proovist osutusid Pärnu haigla laboris positiivseks kaks. Tänaseks päevaks on Pärnumaal tehtud analüüsidest positiivseid kokku 25. Tegemist on patsientide kodus võetud proovidega ja nad on kodusel ravil.

Kogu Eestis on uude koroonaviirusesse nakatumise diagnoosi saanud ligemale 300 inimest. Terviseamet on märkinud, et see on positiivsete testide arv ja nakatunuid on kindlasti rohkem.

 

Esmaspäevast testitakse vaid riskirühmi, kuna riik on keskendunud viiruse leviku vältimisele eakate ja kroonilisi haigusi põdejate seas. Kõige ohustatum rühm on üle 60aastased. Selles vanuses töötavad inimesed peaksid võimalusel tegema kaugtööd. Kõigil üle 60aastastel soovitatakse hoiduda rahvarohketest kohtadest, püsida kodus ja vältida kokkupuudet haigustunnustega inimestega. Samuti tuleks piirata lävimist lastega, kuna viiruse levitamisel ohustavad nood eelkõige eakaid. Lapsed ise põevad haiguse läbi enamasti kergelt.

Terviseameti peadirektor Merike Jürilo kutsub inimesi üles mõistvale suhtumisele.

„Panen kõigile südamele, et me hoiaksime oma vanemat põlvkonda. Ärge viige lapsi vanavanemate juurde ja paluge vanematel, vanavanematel kodus püsida!“ toonitas Jürilo. „Oluline on hoida selget meelt, hoolitseda oma ja lähedaste füüsilise ja vaimse tervise eest.“

Pärnu haigla tuletab meelde, et erakorralise meditsiini osakonda (EMO) ei tohiks pöörduda COVID-19 nakatunu või inimene, kellel on haigusele iseloomulikud tunnused (köha, palavik). Kõigepealt tuleb telefoni teel nõu pidada oma perearstiga, helistada perearsti nõuandeliinil 1220 või hädaabinumbril 112. Samuti palub haigla tungivalt jääda tulemata EMOsse, kui teil on kergemad viirushaiguse tunnused.

Sellest nädalast töötab häirekeskuse infotelefon 1247, mis jagab teavet uue koroonaviirusega seotu suhtes. Telefon töötab ööpäev läbi ja kõne on helistajale tasuta.

Ülitähtis on järgida hügieenireegleid (kätepesu, kaitstud köhimine, aevastamine ja nuuskamine, lähikontakti, sealhulgas kätlemise-kallistamise vältimine) ja haigena tuleb püsida kodus.

Miks kõikidelt koroonatesti soovijatelt proovi ei võeta?

Terviseameti poole on pöördunud paljud inimesed küsimustega, miks kõiki koroonatesti soovijaid ei testita. Terviseamet koostas seetõttu üleüldise info, miks kõiki soovijaid testida pole otstarbekas.

? Iga koroonaviiruse kahtlusega inimese testimine oli asjakohane sel hetkel, kui püüdsime takistada viiruse Eestisse sissetoomist, et võimalikud haigusjuhud võimalikult kiiresti tuvastada, nakatunud inimesed isoleerida ja vältida viiruse edasist levikut.

? Selleks, et tervishoiusüsteem suudaks raskelt haigestunud patsiente vastu võtta, peame nüüd keskenduma viiruse leviku aeglustamisele, raskete juhtumite õigeaegsele avastamisele ning ravile. Ennekõike peame kaitsma suuremas riskis olevaid haavatavaid rühmi.

? Testimise tulemus ei anna inimesele vajalikku infot oma tervise eest hoolitsemiseks, sest spetsiifiline ravi puudub ja on võimalik vaid leevendada sümptomeid.

? Testimise vajalikkuse otsustab arst. Arstidele on antud juhiseid, kus on ära toodud riskigrupid, kelle puhul on testimine haigestumise korral soovitatav. Keda perearst testile lõpuks tegelikult suunab, on alati tema arstlik otsus.

? Testitakse eeskätt koroonaviiruse tõttu haiglaravil olevaid inimesi, riskirühma kuuluvaid inimesi (eakad, kroonilised haiged, nõrga immuunsüsteemiga inimesed, tervishoiutöötajad ja hoolekandeasutuste töötajad) ning juhuvalimi alusel haigussümptomiteta tervishoiutöötajaid, hoolekandeasutuste töötajaid, politsei, päästeameti töötajaid ning teisi - nö eesliinil olevaid inimesi, kes on töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.

? Tervishoiu ressursid on piiratud. Testimiseks vajalikud testimiskomplektid ja isikukaitsevahendid on kogu maailmas otsa saamas. Seepärast peame kasutama olemasolevaid ressursse säästlikult, et neid jätkuks pikemaks ajaks.

? Ilma haigustunnusteta inimeste testimine lihtsalt selleks, et anda neile turvatunne ei ole otstarbekaks, kuna võib anda valenegatiivse tulemuse, tulemus näitab olukorda vaid konkreetsel ajahetkel ega pruugi välistada nakatumist.

? Kiirteste ei tehta, sest need põhinevad antikehade määramisel verest, samas kui haiguse algfaasis ei ole need veel tekkinud. Samuti tähendaks see lisatööd, sest kiirtesti vastus tuleb laboratoorselt üle vaadata ehk valideerida.

? Haiguse leviku aeglustamiseks on kõige olulisem kõigil vältida kontakti haigussümptomitega inimestega, vältida rahvarohkeid kohti, järgida tavapäraseid hügieenireegleid ja haigena püsida kodus kuni tervenemiseni. Haigestumisel tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga, tervise halvenemisel – õhupuuduse või hingamisraskuste tekkimisel helistada kiirabisse 112.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles