Vihmane talv sunnib metsamehi oma töid ja tegemisi ümber korraldama nii, et langid jääksid võimalikult teede äärde kõrgematele kohtadele, et säästa nii ennast kui masinaid porisuplusest pehmel vett täis pinnasel.
Metsaraiujad otsivad talvel tööks sobivaid kõrgemaid kohti
6. jaanuar 2012, 09:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Kõige rohkem saavad vatti kvartali- ja sihtide teed,” märgib riigimetsa majandamise keskuse (RMK) Vändra metskonna metsaülem Jaan Kägu, kelle hallata on metsad Kaismast Varblani, Kihnu kaasa arvatud.
Kägu jutu järgi käib raie küll täie hooga, aga rahakulu läheb tavalise talvega võrreldes suuremaks, kui mõelda kruuskattega teede taastamisele. Rasked metsamasinad peavad langile ja sealt ära saama, seepärast on ligi poolt Pärnumaad enda alla võtvas metskonnas püütud töö koondada inimesi ja pinnast säästvalt.
Plaanide muutmine
Harvesteri- ja forvarderijuhil on katus pea kohal, aga raietööliste leivateenimise võimalusi kahandab ilmastik novembrist alates jätkuvalt. Ilmateade ei anna olukorra paranemise lootust, lubades lähiajaks ikka vaid pluss-kraadilisi saju- ja tormipäevi.
Pärnumaa põhjapoolse otsaga võrreldes pole lõunapoolsel lauskmaal seis parem ja RMK Pärnumaa metskonna metsaülem Heiki Ärm tõdeb nagu ta kolleeg Jaan Kägu, et tööde korraldamine on äärmiselt keeruline.
“Ilmastiku järgi võib öelda, et meil on force majeure ehk inimestest sõltumatu loodusjõud,” nendib Ärm. “Ainult kobrastele on see probleemivaba talv, nad langetavad puid nagu loogu, aga karud saavad rahulikult magada vaid kohas, kus neil küljealune märg ei ole.”
Forvarder ehk metsamatejali kokkuveo traktor toimetab puitu harvesteri ehk langetustraktori töötandrilt kokku, rataste ümber roomikud, millega 12tonnine abiline püsib veest läbi imbunud pinnasel. Teelt mahasõidu koht on täidetud kuuseokste ja peente tüvedega, sest muidu oleksid masinad seal piltlikult öeldes kõhuli sees.
“Tegevust planeerides arvestame, et suvi on suvi ja talv on talv, aga on olnud väga äärmusest äärmusesse, kaks külma ja lumerohket talve ja nüüd siis vastupidi,” seletab Ärm. “Üritame oma töid teha, aga peame raiekohti väga palju valima alates teedest, ladustamisest, langi peal toimetamisest, sest ei või ju puud huupi saagida, kui seda kätte ei saa.”
Pärnumaa metsaülema sõnade järgi aitab riigimetsade majandamisele kaasa pikaajaline kavandamine ja 2011. aasta uuendus- ja harvendusraiemahu täitis metskond, nagu oli mõeldud.
Ettepoole vaadates kergendab laante vahel liikumist Pärnu–Ainaži raudtee vana tammi kohale ehitatav kruuskattega tee, mille projekteeris OÜ Laanekraav. Põhitee algab Valga maanteelt ja läheb peaaegu Läti piirini. Ligi 40kilomeetrise tee taastamine, kraavide puhastamine ja pervede korrastamine on RMK tellimusel alanud, kuid stoppab vihmast püdelaks poriks muutunud pinnase pärast.
Oksad rataste alla
Samal ajal kui riigimetsa majandajad tööd korraldades kukalt kratsivad ja raiet ning vedu ümber korraldavad, pole ilmataadi soosingus erametsaomanikudki. SA Erametsakeskuse Pärnumaa tugiisik Kadri-Aija Viik tõdeb, et ebasoodsatele ilmadele vaatamata on metsamajanduses aeg teha metsakinnistute majandamisplaane.
“Kui metsaomanikul on kehtiv metsamajandamiskava, on võimalik teha oma metsas raietöid, kuid puiduturg ei ole praegu hinna mõttes kõrgseisus, hinnad on langenud, eriti paberipuul, ja väikestele kogustele on metsaomanikul raske ostjat leida. Seevastu küttepuud ja hake on jätkuvalt nõutud kaup,” selgitab Viik.
Metsa ülestöötamise, puidu realiseerimise ja järelevalve kohta saavad erametsaomanikud pädevat nõu küsida Kikepera talupidajalt ja metsakasvatajalt Tiit Kosenkraniuselt.
“Raietööd käivad, on teeäärseid ja kõrgemaid metsatükke, kus on võimalik raiuda ja oksad tassida kokkuveoteele traktoritele alla,” mainib Viik. “Aga tööde ettevalmistamiseks on kalendri järgi südatalv õigeim aeg, teades, et metsa ostja ja ülestöötaja valimiseks tuleb erametsaomanikul võtta mitu pakkumist ning metsateatise menetlusaeg võib ulatuda kahe nädalani, ent kuu aja pärast võib meil ilmastik juba hoopis teine olla.”
Teistsugust ilma ehk talve talve ajal ootavad nii riigi- kui erametsa majandajad pikisilmi, sest nemad ei saa kõiki tänaseid tegemisi homse varna visata.