Toomas Kivimägi: Rahvasaadikud pole kunagi midagi koroonakobara sarnast näinud

Riigikogu istungid toimuvad eriolukorraski.

FOTO: Erik Peinar

Eile vuristas Isamaa liikmest justiitsminister Raivo Aeg riigikogu kõnepuldist ette kobareelnõu, mille siht on seadustada tegevus, võitlemaks COVID-19 põhjustava koroonaviiruse vastu. 

Seadusi, mida kobareelnõu tagajärjel muudetakse, on üle 30 ja Aegil läks selle kogumi kiirtutvustuseks oma pool tundi. “Palun vabandust, et pidin väga kiires tempos lugema, aga 33 paragrahvi seda nõudsid,” märkis minister.

Tundub, et niisugust kobareelnõu ei ole riigikogu varem näinud.

Toomas Kivimägi

Üks ministri esimesi usutlejaid riigikogu saalist oli Pärnumaad esindav reformierakondlane Toomas Kivimägi, kelle sõnutsi on tegu enneolematu eelnõuga. “Tundub, et niisugust kobareelnõu ei ole riigikogu varem näinud. See kõik oleks arusaadav, kui selles eelnõus ei oleks, ma arvan, vähemalt kümmekonda eri seadusemuudatust, millel puudub igasugune seos eriolukorraga,” kommenteeris Kivimägi.

Kivimägi erakonnakaaslane, samuti Pärnumaalt parlamenti valitud Annely Akkermann jätkas kriitikaga. “On tõepoolest väga häiriv, kui palju on selles eelnõus seadusemuudatusi, millel ei ole kriisiga seost,” teatas ta ja tõi näitena põhikooli lõpueksamite kaotamise.

Aeg pareeris, et eelnõus esitatud muudatused on ikkagi otseselt seotud praeguse pandeemiaga. “Mis puudutab seda, et väga palju on neid seadusi või ettepanekuid, millel ei ole puutumust kriisiolukorraga, siis sellega ei saa päriselt nõus olla. Ka osundusega põhikooli ja gümnaasiumi seadusele. Need muudatused on otseselt põhjustatud just eriolukorrast, sest praegu ei ole võimalik lõpueksameid teha,” vastas minister. Ta lisas, et kuigi algettepaneku järgi läinuks eksamite üle otsustamine tähtajata valitsuse pädevusse, siis kultuurikomisjoni arutelude tulemusena lepiti kokku, et muudatus on tähtajaline ehk kehtib järgmise õppeaasta lõpuni.

Kivimägi heitis siiski Aegile ette, et too ei seisa säärast eelnõu riigikogu ette tuues õigusloome hea tava eest. “Teie kui justiitsminister peaksite ennekõike seisma õigusloome hea tava eest. Paraku seda minu arvates väga selgelt ja üsna jämedalt rikutakse,” põhjendas reformierakondlane ja tõi muu seas näitena kriminaalseadustiku muudatuse, mis lubaks kirjalikke ütlusi. “Ei vaidle sisuliselt vastu, aga ma olen seda meelt, et kui need on jäävad muudatused, ei peaks need olema selle seaduseelnõu osa, vaid neid tuleks eraldi hiljem arutada,” märkis Kivimägi.

Aeg tunnistas, et Pärnumaa esindaja jutus on kröömike tõtt. “Tõepoolest, näiteks seesama, mis puudutab kriminaalmenetluse seadustiku muutmist, siis see jääb – ma viitasin sellele ettekandes – kehtima pärast eriolukorra lõppemist, aga kindlasti on need muudatused väga relevantsed ka eriolukorras,”seletas minister.

Peamiseks teemaks olid alalised meetmed, mis jäävad kehtima pärast eriolukorra lõppu.

Andrei Korobeinik

Aeg selgitas, et püsivalt kestma jäävad muudatused tuleb praegu vastu võtta ja nende hilisem, teine menetlus koormaks ministeeriume, ametkondi, valitsust ja riigikogu. “Kas sellel asjal on mõtet?” küsis ta.

Riigikogu õiguskomisjoni liige Andrei Korobeinik Keskerakonnast avaldas, et komisjonis oli eelnõu arutlusel eelmisel reedel ja debatt kestis mitu tundi. “Peamiseks teemaks olid alalised meetmed, mis jäävad kehtima ka pärast eriolukorra lõppu,” ütles ta. Nimetades ravimiseaduse ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ettepanekuid.

Korobeiniku sõnutsi pakkus palju kõneainet andmekaitse teemagi. “Näiteks: hädaolukorra seaduse muutmine laiendab isikute hulka, kellele avaneb juurdepääs kodanike andmetele. Mõni rahvasaadikuist leidis, et selline reeglite leevendamine ei ole õigustatud,” avaldas ta.

Eelnõu esimene lugemine lõppes ja nüüd on aeg esitada muudatusettepanekuid, mis peavad esitatud olema homseks, 8. aprilliks.

Abipolitseiniku seaduse ja muude seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-CoV-2 levikuga seotud meetmed) eelnõu (170 SE).

Eelnõuga muudetakse 33 seadust, mille muudatused on olemuselt kolme liiki:

  • esiteks, eriolukorra ajaks sätestatud erandid eri valdkondade lubade kehtivuse ja eri liiki menetluste kestuse ja tähtaegade suhtes;

  • teiseks, eriolukorra ajaks sätestatud erandid eri asutuste ja isikute pädevuse ja ülesannete laiendamise kohta;

  • kolmandaks, eriolukorras vajalikud, kuid sisult püsiva loomuga muudatused.

Mitme seadusmuudatusega nähakse eriolukorra ajaks ette ajutised erandid eri valdkondades kehtivate tervise- ja koolitustõendite pikendamise kohta. Olemasolevate tegevuslitsentside ja lubade puhul leevendatakse ajutiselt kvalifikatsiooninõuded mõnel erialal ja lihtsustatakse mõningaid menetlusnõudeid ja -tähtaegu. Nii ei katke eriolukorra ajal teatud teenuste osutamine, menetluste toimimine ja töö tegemine.

Eelnõus on esitatud ka sisulisi muudatusi, kuidas eriolukorra üleelamist hõlbustada. Korra tagamiseks ja abipolitseinike ja kaitseliitlaste paremaks kaasamiseks on ühtlustatud nende pädevust, et koos politseiga korda kaitsta. Sealjuures on abipolitseinike ja kaitseliitlaste korrakaitseliste meetmete kasutamist eriolukorra ajal laiendatud. Mõnele riigiasutusele on antud juurde pädevust ja kaalutlusõigust, muudetud on omavalitsuste lubatud netovõla koormust ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korda. Täpsustatud on andmetöötluse ja üldsuse teavitamise reegleid.

Eelnõus on neidki ettepanekuid, mis on ajendatud eriolukorrast, kuid millel on püsiv iseloom ja mis jäävadki kehtima. Need on eelkõige muudatused, mis võimaldavad õigusemõistmisel menetlustoiminguid teha distantsilt. Püsivalt on pandud ette muuta välismaalasi puudutavaid õigusakte.

Andmed: riigikogu pressiteenistus

Tagasi üles