Rääma vesised tänavad

Oja tänav on Rääma “vesiste” nimedega tänavatest kõige pikem, aga kandis kunagi Konna nime.

FOTO: Ardi Truija

Eelmisel korral kirjutasime Pärnu Rääma ja Raba tänavast (vt PP 17.12.2011). Rääma linnaosas peatume selgi korral, heites pilgu kolmele tänavale, mis Pärnu muuseumi omaaegse teadustöötaja Aster Muinaste jutu järgi “meenutavad Rääma kunagist vesisemat minevikku”.

Need on Kaevu, Allika ja Oja tänav. Peale selle vaatame Piiri tänavat, millest Muinaste 1980. aasta Pärnu Kommunistis samuti on kirjutanud.

Rääma tänavavõrk ei ole eriti vana, kuna eeslinnaks hakkas see kujunema alles 19. sajandil ja lõpule jõudis eeslinnastumine õieti 20. sajandil, kui 1920.–1930. aastatel hakkas siin arenema arvestatav tööstus ja talupojad ja linn müüsid oma maid ehituskruntideks.

Tänapäevase ilme omandas Rääma linnaosa pärast Teist maailmasõda, kui riik hakkas siia eraldama krunte eramuehituseks, püstitati korterelamuid ja laiendati tööstusettevõtteid. Olulisemad tänavad asfalditi. Paljusid tänavaid pikendati, trasseeriti näiteks Astri tänav.

Piiri tänav kulgeski piiril

Mis puutub Rääma tänavate nimedessse, siis need on ilmselt nooremad kui tänavad. Ses mõttes, et 1898. aastal, kui Rääma tänavavõrk ühe viimase eeslinnana Pärnu linnaplaanile kanti, pole sellele märgitud Rääma tänavate nimesid.

“Ülejõe ja Rääma vaheline piir läks põhiliselt piki Rääma oja üht haru. Temaga enam-vähem paralleelselt kulgevat Ülejõe tänavat ongi siis hakatud nimetama Piiri tänavaks, mis nürinurga all ühendas Allika tänava üle Rääma oja Lille tänavaga,” kirjutab Muinaste.

Piiri oli vaja, sest Ülejõest sai Pärnu eeslinn varem kui Räämast.

Ülejõe Kalameesteküla ostis linn endale 1800. aastal, Rääma mõisa 1876. aastal, kusjuures Rääma oli Ülejõest erinevalt 1920. aastani ametlikult alev, mitte eeslinn. Ülejõe sai eeslinnaseisusesse umbes paarkümmend aastat enne Räämat, 19. sajandi lõpul.

Seepärast oligi piir Ülejõe ja Rääma vahel täpselt maha märgitud, sest majanduslikult, halduslikult ja õiguslikult oli vahe sees, kas elati linnas või alevis. Sellest võis sõltuda koguni mõne koormise suurus, igatahes vanust asjust lugedes tundub, et linn oli ahnem kui linnamõis.

Piiri tänava lõpus pidavat üks piirikive tänini nähtaval olema. Pole siis ime, et piki piiri kulgevat uulitsat Piiri tänavaks nimetama hakati.

Tänav ise tekkis tõenäoliselt 1870ndail, kui sinna hakati ehituskrunte mõõtma. Krundid aga ei ulatunud piiriojani, vaid ruumi oli jäetud vabadele kallasradadelegi.

Tänavat pikendati veel 1920. aastatel. Piiri tänava vanim hoonestus peaks pärinema 19. sajandi lõpust või 20. sajandi algusest.

“Tänapäevaks on enamik krunte edasi jagatud, majad mitu korda omanikku vahetanud ja ümberehitusi üle elanud,” mainib Muinaste 1980. aastal.

Hiljem on Piiri tänavale veel maju kerkinud.

Pärnus oli sõjaeelse Eesti ajal veel üks Piiri tänav. See asus Vana-Pärnu ja Sauga valla piiril. Pärnu linnavolikogu otsusega 1. juunist 1932 muudeti see Mõrra tänavaks.

Konnast sai Oja

19. sajandil oli Rääma looduslähedane paik. Seda niisutasid Rääma ja Niidu oja oma harudega ning kuuldavasti olnud Räämal mitu allikat.

Tihedam asustus oligi Räämal tollal koondunud ojade kallastele. Ojadest ammutati tarbevett ja püüti kala.

Tänavanimed Oja, Allika ja Kaevu kõnetavad meid just tollest kaugest ajast.

“Pikim neist on Oja tänav, ulatudes Tallinna maanteest Niidu mõisani,” loeme Muinaste kirjutatut. “Algselt oli seda nimetatud Konna tänavaks ja Niidu-poolset lõiku mõni aeg Liblika tänavaks. Võib arvata, et ojadeäärsel maastikul hüppas ringi palju konni.”

Muinaste selgitab, et halvamaigulised tänavanimed, nagu Roti, Hiire, Koi või Sopa, polnud sadakonna aasta eest haruldased. Eriti agulites, mille elanikud need nimed tänavatele tihti ise panid. Ümber nimetama hakati neid Pärnus 1920. aastate lõpul seoses tänavanimede korrigeerimisega.

Linnaplaanide ja dokumentide järgi otsustades kandis Oja tänav Konna nime 1926. aastani.

“Allika tänavale nime andjaks võib pidada allikat, mis on märgitud ühele 1870. aastatel eraldatud krundi ja oja vahelisele maaribale Kaevu tänava nurgal,” kirjutab Muinaste. “Allika-nimelisi tänavaid oli Räämal esialgu – otsustades vanade kaartide ja plaanide järgi – olnud kaks. Tähtsam ja laiem tänavaharu pöördus Tallinna poole. See on praegune Roheline tänav. Rääma suunduvat tänavat on nimetatud sellel kas Väike-Allika tänavaks või Allika põiktänavaks.”

Kaevu tänav on Muinaste uurimuse kohaselt oma nime saanud 1912. aastal selle algusesse rajatud avalikust linnakaevust.

Linnavõim hakkas avalikke kaeve Pärnu eeslinnadesse ja agulitesse rajama 20. sajandi algul ja need olid nii hügieenilises kui olmemajanduslikus mõttes rahvale väga olulised. Läinud sajandi lõpul võttis linn ette need tasuta veevõtukohad kavakindlalt sulgeda.

Tagasi üles