Toomas Kivimägi: Aasta kui Ameerika mäed

Toomas Kivimägi. Foto: PP

Just Ameerika mägedega on võrrelnud 2011. aastat nii mõnigi. Nii oli! Kuivõrd aasta edasiminekutest olen kirjutanud, siis seekord rõhuasetus murekohtadele ja sellele, kuhu me tänaseks päevaks nende muredega jõudnud oleme.

Aga positiivse fooni hoidmiseks ka mõni ilus tegu, soov ja sõnum.

Spordihall

Eelmise aasta esimene päev oli aasta halvim. Pean silmas spordihalli väikese osa katuse varingut.

Õnnelik õnnetus, kuigi seda ei oleks iial tohtinud juhtuda. Miks juhtus, selle üle on osapooled eri seisukohtadel tänini.

Kavandasime saali taastamist eelmise aasta teise poolde, paraku võttis asjaajamine plaanitust kauem aega. Peaasjalikult ekspertiiside ja vaidluste tõttu.

Kui vahepeal oli minu usk If Kindlustusse tugevalt kõikuma löönud, siis möödunud aasta detsembris tulnud lõppotsus kahju hüvitamise suhtes oli hinnatud kindlustusfirma vääriline. Hüvitise kogusumma oli 313 817 eurot.

Kuidas taastame? Olen jätkuvalt seda meelt, et hoone tuleks muuta kahekorruseliseks, tõstmaks saali kasutamise efektiivsust.

Ent kuna nii Pärnu spordiliit, spordikool kui spordihalli juhataja on veendunult väljendanud, et spordihalli väike osa tuleks taastada endisel kujul, ennekõike funktsionaalsust silmas pidades, olen valmis oma seisukohast taanduma.

Seda toetab asjaolu, et saali taastamisel muul kujul tähendaks see ümberprojekteerimist ning lisaaja- ja rahakulu. Aasta esimese poolega peaks olema asi klaar.

Igapäevane leib

Aasta miinuspoolele jäi Pärnu leivatehase sulgemine. Ennekõike tähendas see paljude pärnakate armastatud sooja leiva, aga ka hulga töökohtade kadumist. See oli ebameeldiv. Samal ajal ei salli loodus tühja kohta. Siinkohal tahan kiita lätlasi ja nende Pärnamägede pagariäri Tallinna maanteel. Sellest on saanud lemmikleivapood nii mulle kui tuhandetele pärnakatele. Kusjuures just leivad, olgu see vormileib, Päeva rukkileib, peenleib või ehmatava nimega pekileib, on kõik väga hea maitsega ega jää vähimalgi määral alla Pere Leivas toodetule.

Mahud ei ole kaugeltki need mis suures tehases, samuti kättesaadavus. Siit üleskutse Pärnamägede pagariärile: mõelda laienemisele ranna ja/või Mai elamurajooni ja sooja leiva nõudlus olekski kaetud. Või kui nii Rimi kui Selveri pagariletid pakuvad igati maitsvaid saiu, tasuks ehk mõelda leivatootmise käivitamisele. Arvan, et see oleks kõva konkurentsieelis poe valikul selle kasuks, kes suudaks sooja leiba pakkuda.

Aasta munitsipaliseerimine

27. septembril 2011 sai Pärnu linn munitsipaalomandusse maatüki Ringi tänav 2. Tegemist on linnasüdame ühe koledama kohaga, Port Arturi esise parklaga. See nii-öelda parkla on liialdamata mülgas.

Miks oli munitsipaliseerimine oluline? Seda seetõttu, et varem kuulus see maa riigile ja arusaadavalt puudus riigil huvi selle maa korrastamiseks, sest faktiliselt teenis see Pärnu linna huve. Samal ajal ei saanud linn seal toimetada, kuna maa oli riigi oma. Tänusõnad maa-ameti peadirektorile Raivo Vallnerile, kes meie vajadusi kevadisel kohtumisel õiglaselt hindas! See päädiski maavanema vastava otsusega eelmise aasta septembri lõpust.

Nüüd on loodud eeldused selle maatüki korrastamiseks avalike ürituste tarvis ja sellest vabal ajal autode hoidmiseks seni, kuni seal suuremad plaanid realiseeruvad. Et tegemist on siiski vahepealse kasutusega, siis marmorit sinna ei kavanda, küll aga ajaloolist munakivisillutist.

Elanike arvust

2011. aasta 1. jaanuari seisuga elas Pärnus rahvastikuregistri andmetel 42 939 inimest, aasta hiljem 42 435 inimest. Elanike arv vähenes 2011. aastal 504 inimese võrra. Palju, kuid aastaga 2010 võrreldes 168 inimese jagu vähem.

Kui 2011. aasta esimese üheksa kuuga vähenes elanikkond keskmiselt 51 inimese võrra kuus, siis aasta viimasel kolme kuu keskmine oli 15. Vähenemise murettekitavaim põhjus on madal iive. See on kogu Eesti probleem. Eelmisel aastal sündis Eestis umbes 1000 last vähem kui aastal 2010.

Teine põhjus on välismaale elama asunute hulk. Ainuüksi nemad moodustasid ligi poole Pärnu rahvaarvu vähenemisest. Ehk põhiküsimus pole niivõrd Pärnu negatiivne rändesaldo Tallinna ja paari naabervallaga, vaid eelnimetatud kaks probleemi.

Peamised liikumapanevad jõud: töökohad, kõrgkoolid ja glamuur. Ühekordse põhjusena lisandub Tallinna maamaksuvabastus. Usun, et Pärnu elanike arvu kahanemise tempo pidurdub sel aastal veel. Rahvastikuprotsessid on suure inertsiga ja positiivsed muutused mõjuvad ajapikku.

Tulumaksust

Linna põhiline tuluallikas on üksikisiku tulumaks. Eelmisel aastal tuli kasvuks 1,1 protsenti, võrreldes 2010 aastaga. Seda on vähem, kui lootsin, ja see jääb alla Eesti keskmisele (5,7 protsenti). Peamine põhjus on rahvastiku vähenemine: 150 inimese kaotus võrdub umbes miljoni krooni tulumaksu kaotusega.

Aasta viimaste kuude laekumine oli seevastu väga hea: oktoobris +5 protsenti, novembris +6,4 protsenti, detsembris +2,6 protsenti, võrreldes 2010 aasta vastavate kuudega.

Siinkohal sügav kummardus Pärnu ettevõtjatele, kes, usute või ei, maksid eelmise aasta oktoobris Pärnu inimestele palka tervelt kümme miljonit krooni rohkem kui aasta tagasi. Rõhutan: rohkem! Sama novembris ja pool sellest detsembris. See on Pärnule suur number.

Ennekõike on see kasv seotud teise positiivse muutuse, registreeritud töötute arvu vähenemisega Pärnus eelmisel aastal 2200-lt 1600ni ehk tööhõive arvelt. Makstud tulumaks on kõige objektiivsem näitaja tööjõuturu muutuste kohta. Usun, et positiivne tendents jätkub vähemalt selle aasta esimesel poolel.

Esplanaadi 10

Minu isiku ületähtsustamine Esplanaadi 10 tegevuskavas on pehmelt öeldes liialdus. 99 protsenti otsustest sünnib kollegiaalselt. Sõnumi väljaütleja ei ole veel ainuotsustaja.

Esplanaadi 10 kohtuvaidluse jätkamises on suurima kaaluga advokaatide seisukohad. Seejärel arutame neid linnavalitsuses ja koalitsiooninõukogus ning just viimasena nimetatus langetatud otsus on see, mis käiku läheb.

Rahustuseks tahan lisada, et olukord pole linnale lootusetu ka siis, kui realiseerub kõige mustem stsenaarium ja linn jääb kaotajaks ringkonna- ja riigikohtuski. Mart Viisitamme jutt sellisel juhul linna pankrotist … No ma ei tea … Ma parem ei ütle. Ikkagi aasta algus.

Mustemaks stsenaariumiks on teoreetilised lahendused olemas. Pärnu rahaasjad on praegu kordades paremas seisus kui vaid kaks aastat tagasi. Kaks–kolm miljonit eurot oleks jõukohane linna 2014. aasta eelarvest välja käia mingeid erakorralisi samme astumata.

Probleem on vaid selles, et sel juhul lükkub linna võlakoormuse kriteeriumi viimine alla 60 protsendi ühe aasta võrra edasi aastasse 2014. Sellest aga tuleb oht, sõltub küll rahandusministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse seisukohast, jääda ilma Jaansoni raja ja rannapromenaadi pikenduse rahast (ligi kaks miljonit eurot). Seepärast peame kaaluma alternatiivseid lahendusi tõenäolisele lisakulule.

Kindlasti ei ole võimalik sellist summat saada olemasolevast 2012. ja planeeritavast 2013. aasta põhitegevuse eelarvest. Kuigi mõnisada tuhat eurot provisjone - pangatermineid kasutades – aastalõpujääkide arvelt oleks ehk reaalne. Aga rõhutan veel kord, et maakohtu praegune otsus ei mõjuta vähimalgi määral 2012. aasta kinnitatud eelarvet ega ilmselt 2013. aasta eelarvetki. On alternatiive ja mitte ainult Estonia. Mina eelistangi muud.

Prügivedu

Aasta üks suuri õnnestumisi. Oli uskumatult palju umbusku, mis enamjaolt uskuja umbusuks jäigi. Tegelikkus on see, et kui varem maksin prügiveo eest keskmiselt 8.91 eurot kuus, siis kaks viimast kuud on prügiveokulu olnud 3.32 eurot ehk odavnemine 2,7 korda.

Selle kõrval on ühekordne kuue euro eest biolagunevate prügikottide ostmine kinnistuga piirneva kõnnitee lehtede tasuta veoks ju vaid ühe kuuga tasa tehtud.

Prügivedu pühapäeval on teema omaette. Mind isiklikult see ei häiri, samal ajal kedagi küll. Kes tahab, võib selle meie veaks lugeda. Ja kui see on üldine soov, oleme valmis järgmise prügiveohanke korral selle tingimuseks seadma. See võib veidi veohinda tõsta, aga see tõus ei ole väga suur.

Väike samm firmale, suur asi linnale

Lõpetuseks ühest ilusast teost, mida naudivad tuhanded. Ülimalt populaarse Reiu-Raeküla tervisespordiraja linnapoolses parkla puitlippidest aed, mida kõndijad-jooksjad-suusatajad kasutasid lihaste venitamiseks või suuskade ajutiseks hoidmiseks, oli pehmelt öeldes lagunenud.

Seda märkas Rein Toodu oma firma Triger töötajatega. Ja mida nad tegid? Selle asemel et hakata otsima telefoninumbreid, kellele seda süüks panna või kiruda, võtsid kätte ja tegid raja oma kulu ja kirjadega korda. Ilus tegu, suur aitäh! Võtkem eeskuju!

Aastalõppu jäi ametlik kiri Kaitseliidu ülemalt kolonelleitnant Raivo Lumistelt teatega, et riigi president on teinud Kaitseliidule ettepaneku korraldada 2012. aasta võidupüha paraad Pärnus. See on au ja tunnustus Pärnule, Eesti Vabariigi sünnilinnale!

Rohkesti rõõmu ja naeru! Olgem positiivsed! Elu on nautimiseks, mitte virisemiseks. Ja rohkem empaatiavõimet nii oma abikaasa, laste (sic!), naabri, ülemuse, linna ja meie armsa Eesti riigi suhtes! Ilusat aastat kõigile!