Juhtkiri: Kõige karmim sõnum

Haiglas olevate koroonapatsientide hulk on kahanenud 37 inimeseni. Foto on illustratiivne. Foto: Mailiis Ollino

Eilne hommik algas šokeeri­vate arvudega. Paarkümmend päeva tagasi jäid koroona­surmad meist kaugele, isegi Eesti piiri taha. Veebruari esimeses pooles polnud musta statistikat veel Euroopaski.

Ilmselt on inimlik loota, et äkki meie pääseme.

Vahest meie lähiriikidest läheb see mööda? Ei läinud. Ehk Eesti pääseb? Ei. Pärnumaa jääb kõige kurvemast puutumata? Ei.

Eriolukord on kestnud üle kuu. Nüüd tundub õigustatuna küsimus sellest väljumisest, kooli naasmisest, ürituste korraldamisest. Sellestki, kuidas korraldada suvepäikese all rannaelu.

Eile kell 10.21 ajakirjanike e-postkasti potsatanud terviseameti kokkuvõte COVID-19 testide tulemustest ja viirushaiguse tõttu haiglaravi vajavatest patsientidest mõjus Pärnu Postimehe töötajaile väga raskelt. Reaktsioonid selleteemalisele veebiartiklile näitasid, et see šokeeris lugejaidki.

Mõtted olukorra leevendamisest, tööle, kooli, lasteaeda naasmisest, suvistest rannamõnudest pühiti peast. Inimese surm on kõige karmim sõnum.

See sõnum tekitab hirmu. Seda ei salanud eile uudise peale meie töötajatega ühendust võtnud meditsiinitöötajadki. Neil on ju kodus ­pere, lapsed ja enese kaitsmiseks ei ole täit kindlust andvaid vahendeid.

Loodame siiralt, et Pärnust ei kujune Eesti uut puhangupiirkonda. Ning usume pärnu­maalaste võimesse mõista kõige ­karmima sõnumi tähendust.

See sõnum tekitab küsimusi. Näiteks lähedastes. Miks keegi Pärnu haigla õendus- ja hoolduskeskusest, kus lahkunu nakkuse sai, ei teavitanud lähedasi sellest, et viirus on asutusse murdnud? Suheldi ju sageli.

Ajakirjanikelgi tekkis rida küsimusi: kas hoolel olevate inimeste nakatumise vältimiseks tehakse ikka kõik? On selleks vahendid olemas? Üle riigi on asi justkui korras: ­minister Jaak Aab on mitmel lennukil vastas käinud ja kangelase pildid kenasti meedias. Aga mis olukord valitseb Tallinnast kaugemal? Maakondades?

Üle riigi näib praegu jutt piirangute leevendamisest ja seni kehtestatud meetmete edukusest kohane, kuid kas see kehtib suvepealinna tiitli ootel Pärnus?

Kui ilmnes Maxima suurkaupluse tööta­jate nakatumine (mis asub kusjuures mõne­minutise kõnni kaugusel nüüd nakkuskoldeks osutunud õendus- ja hoolduskeskusest), ei peetud paljuks seda omavahelistes vestlustes nimetada uueks potentsiaalseks Saaremaaks. Järgnes info, et nakatunud tuvastati sage­daste bussisõitjate seas. Viirus pole säästnud siinse suurima tööandja, Pärnu haigla kollektiivi. See tähendab: koroonaviirus on meie kandis jõudnud kohtadesse, kus kontaktide arv on väga suur.

Pärnu Postimehe toimetus tunneb kaasa ­perele, kes kaotas armsa lähedase. Loodame ­siiralt, et Pärnust ei kujune Eesti uut puhangupiirkonda. Ning usume pärnumaalaste võimesse mõista kõige karmima sõnumi tähendust.