Lauri Habakuk: Külviaeg

Kevadkülv. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Kopp-kopp. Peremees lätsutab tagakambris paar korda magusasti suud, keerab sängis eide sooja külje alla ja tõmbab teki üle pea.

Kopp-kopp! Nüüd ajab mehepoeg end vaevaliselt koikule istukile, haigutab laia suuga ja ajab käed nii sirgeks, et need puudutavad peaaegu kambri seinu. Ta torkab kronksus varbad sussidesse, ajab end loiult püsti ja loivab trussikute väel tuhvlite sahinal esikusse.

Kriginal libisev riiv peatub kolksatusega. Uks avaneb kääksuga.

Lävel seisab vana tuttav. Ei möödu aastatki, ilma et see ilmarändur ühtäkki uksele ei klopiks. Mõnikord varem, vahel natuke hiljem. Tule­mata ei jäta ta aga kunagi.