Meelis Kalme: Kis tõtt ei usu, see usub valet*

Et mitte enda ja teiste tervist ohtu seada, on siiski mõistlik hügieeninõudeid ja valitsuse korraldusi täita. Foto: Dmitri Kotjuh

Oeh, nüüd sai villand. Ei taha enam sellest viirusest midagi kuulda. Sellest, mis näikse olevat sala­pärase COVID-19 haiguse põhjustaja. Sellestsamast, mis maailma kihevile ajanud on. Tahaks hoopis normaalset elu tagasi.

Sest küll oleks praegu mõnus sõpradel külas käia! Pakiks lapsed auto peale, käiks sutsti poest läbi, võtaks külakosti kaasa – ikka liha ja salatimaterjali – ning läheks külla. Kena kevadilm juba piilub, küll oleks kena seltskonnaga aias istuda, grillida ja lobajuttu ajada. Ent seda ei peeta praegu ju õigeks. Nii­samuti tahaks jõusaali ja lastega spaasse. Aga ei saa.

Lihtne lahendus nendele muredele oleks ohutunne välja lülitada, ignoreerida viirusehirmu ja paanikat. Minna lausa niikaugele, et eirata valitsuse korraldusi ja kahelda üleüldse uue viiruse olemasolus. Sest kes õigupoolest suudab tõestada, et tegu pole udujutuga, mille eesmärk on reakodanikud ­paremini kontrolli alla saada?