Vaadake, millised on Pärnumaa kõige loomaohtlikumad teelõigud
4. mai 2020, 14:44
Maanteeameti uuringu kohaselt on Pärnumaa kõige loomaohtlikumad teelõigud Pärnu–Lihula maantee Pärnu linna piiri ja Audru viadukti vahel ja Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel Sauga ja Are vahele jääv lõik Räägu külas.
Pärnu ja Audru vahel on uuringu järgi kolm teelõiku, kus kümne aasta statistika kohaselt on toimunud sõiduki ja looma kokkupõrkeid rohkem kui mujal.
Kõige enam loomaõnnetusi on juhtunud ligemale 900meetrisel teelõigul vahetult enne Audru viadukti. Seal on kümne aastaga 18 korda otsa sõidetud metskitsedele, korra põdrale ja metsseale.
Poolekilomeetrisel lõigul Valgeranna tee lähistel on suurulukitega juhtunud 13 õnnetust: 11 korral on kokku põrgatud metskitsedega ja kahel korral on õnnetusse sattunud metssiga.
Vahetult pärast linna piiri Audru ringraja kõrvale jääval 1100meetrisel teelõigul on juhtunud 20 loomaõnnetust: 15 metskitsede, kolm põtrade ja kaks metssigadega.
Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel on Tori valda Räägu külla jääval ligemale 300meetrisel teelõigul juhtunud kaheksa õnnetust metskitsedega ja korra on masina ette jäänud põder.
Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse rakenduses kajastuvad projekti “Eesti riigimaanteede võrgu loomaõnnetuste registri täiendamine, liiklusohtlike lõikude selgitamine ning kaardirakenduse loomine” tulemused. Projekti käigus analüüsiti aastatel 2009–2018 maanteedel suurulukitega toimunud loomaõnnetuste andmeid ja selgitati välja loomaõnnetuste koondumiskohad.
Analüüsiti ka registreeritud õnnetuste seoseid maastikutunnustega ja hinnati neist tulenevat ulukiõnnetuste riski paiknemist teedel.
Maanteeameti andmetel kantakse igal aastal registrisse Eesti teedel keskmiselt 120 sõiduki ja looma kokkupõrget, mille tagajärg on kahju inimestele või nende varale.
Keskkonnainfo telefonil 1313 pannakse kirja aastas paari tuhande looma hukkumine, kusjuures enamik väiksemate loomadega seotud õnnetusi jääb registreerimata. Viimastel aastatel on probleem pigem süvenenud, sest sõidukeid liigub Eesti teedel rohkem ja sõraliste arvukus on tänu pehmetele talvedele suurenenud.
Mais algab taas metsloomade aktiivsem liikumine. Sel ajal võivad enam teele sattuda eelmise aasta põdravasikad, kes emast võõrduvad, samuti metskitsed, siilid, jänesed, konnad ja paljud teised.
“Mitte keegi meist ei soovi sattuda õnnetusse ega vigastada metslooma,” sõnas maanteeameti keskkonnatalituse juhataja Villu Lükk. “Seetõttu peame liiklejatena eriti hoolsad olema ja teele lähenevaid metsloomi märkama. Samuti on oluline meeles pidada, et kui metsloom ületab teed, võib temale järgneda teisi.”
Sõiduteele sattuvatele loomadele tähelepanu juhtimiseks korraldab maanteeamet koos keskkonnaameti, -agentuuri ja Eesti jahimeeste seltsiga kampaania “Mõnikord on parim suhe kaugsuhe”.