Malbe linnupaar kasvatab hooajal üles kuni kolm pesakonda

Kanepilinnud toimetavad küll pea igas aias, kuid tagasihoidliku välimuse tõttu pannakse neid vähe tähele. Vaid isaslinnu punakas laup ja rinnaesine pakuvad kontrasti. Foto: Karl Adami

Pea igal sammul näeb-kuuleb praegu midagi uut või siis tuttavat, mis pikka- de talvekuudega ununenud. Põldlõokese ja kuldnoka kõrval on ­kanepilind üks neist sulelistest, keda pikisilmi kevadel oma aeda ootan. Tänavu märtsis kohtasin esimesi kanepilinde aga hoopis metsas muude vintlaste seltsis.

Nüüdseks on kanepilinnud end aedagi sisse seadnud ja isegi pesa punuma asunud. Põhjusi, miks neid niivõrd tavalisi linde vähe tuntakse, on mitu. Nad ­toimetavad küll pea igas aias ja pargis, kuid nende välimus on tagasihoidlik pruunikashall. Vaid isaslinnu punakas laup ja rinnaesine pakuvad kontrasti.

Kanepilind on väga seltsiv ega pane pahaks samas aias toimetavaid liigikaaslasi. Suisa vastupidi: olen tähele pannud, et kui aias piisab toitu, pesitseb mitu paari üsna lähestikku. Ja kuna need malbed linnud ei tülitse, puudub vajadus valju laulu järele, millega oma territooriumi piiri märkida.