Riigikohus tühistas osaliselt Rail Balticu Pärnumaa planeeringu, komistuskiviks sai Luitemaa linnuala

Rail Balticu Pärnumaa planeeringu komistuskiviks sai Luitemaa linnuala.

FOTO: Mailiis Ollino

Riigikohus tühistas täna osaliselt Rail Balticu Pärnu maakonnaplaneeringu. Pinnuks silmas on Luitemaa linnuala, mida kiirraudtee viiekilomeetrisel lõigul 100 meetri kauguselt riivaks.

Millist mõju avaldaks Rail Baltic Häädemeeste ja Tahkuranna vahel asuvale Natura võrgustikku kuuluvale Luitemaa linnualale, oleks tulnud põhjalikult ja teaduslikult hinnata. Seda aga ei tehtud.

Riigikohtunik Ivo Pilving märkis, et Pärnumaal puudutab planeering kokku 13 Natura-ala ja teiste puhul nõutud hindamine siiski tehti. Nii ei olnud selles küsimuses millegi üle vaielda.

Põhjust, miks vajaliku põhjalikkusega hindamine tegemata jäi, ei õnnestunud kindlaks teha. Pilving märkis, et seda siiski küsiti rahandusministeeriumi käest ja vastuseks tuli: ju siis ekspert ei pidanud seda oluliseks, nägi, et otsest mõju ei ole. Sellisest põhjenduseta väitest aga ei piisa.

Märkimisväärne on siinkohal tõik, et planeerijad üritasid siiski teekoridori linnukaitsealast eemale nihutada, kuid kuna teiselt poolt tulevad vastu inimeste elukohad, ei õnnestunud seda üle 100 meetri kaugusele viia.

Planeeringu tühistamise otsus aga ei anna kiirraudtee ehitusele surmahoopi, Pilving käsitles seda pigem vaheetapi või -võiduna. “Juriidilisi takistusi pole, et ärajäänud hinnang teha takkajärgi nii-öelda suvetööna,” lausus ta ja lisas, et planeeringu puhul võib edasi minna nii sama lahendusega kui ka seda muuta.

Küll ei näe me praegu probleeme Rail Balticu rajamise tähtaegade muutumises.

Kristjan Kaunissaare

Et raudtee ehitus riigikohtu otsuse pärast seisma ei jää, kinnitas Rail Balticu Eesti koordinaator Kristjan Kaunissaare. Tema sõnade kohaselt on kahetsusväärne, et viga selgus tagantjärele. “Küll ei näe me praegu probleeme Rail Balticu rajamise tähtaegade muutumises,” lausus ta. “Nüüd teeme põhjaliku analüüsi olukorra lahendamiseks ja sellest lähtuvad meie edasised sammud, kuidas seadustest tulenevate protseduurireeglitega edasi liikuda.”

Riigikohtunik Pilving pidas vajalikuks selgitada sedagi, miks tühistati planeering Läti piirist Pärnuni 40–45 kilomeetri pikkuses, kuigi probleemne lõik oli vaid viiekilomeetrine. “Raudteed ei saa ju ehitada nii, et rajame ühe jupi mereranda ja teise sügavale sohu. Relsside otsad peavad kokku saama,” viitas ta võimalusele, et raudtee asukoht muutub.

Rail Balticu maakonnaplaneeringud vaidlustasid kohtus keskkonnaühendused ARB ja looduskaitse selts mitmel põhjusel, leides muu hulgas, et probleeme esines avalikkuse kaasamisega ja õigem oleks kiirraudtee rajada senist Tartu teekoridori või Pärnumaal olemasolevat koridori mööda. Riigikohus nois ja teistes asjus siiski ei leidnud rikkumisi. “Kui Luitemaa välja jätta, oleks võinud planeeringu avaldamise etapp olla pikem, aga muid põhimõttelisi vigu ei tehtud,” sõnas Pilving.

Kaunissaare avaldas, et riigikohus rahuldas vaid ühe vaidluspunkti üle 20 seast. “Riigikohus jäi selle juurde, et eelmiste kohtuastmete otsused on olnud suures plaanis õiged ja ühegi maakonna planeeringut tervikuna tühistada pole tarvis,” lausus ta.

Kui nõutud Natura-hindamisest selgub, et raudtee rajamise ja kasutamisega ei õnnestu vältida kahjulikku mõju merikotka, must-toonekure ja metsiste tegutsemispaigale, linnukaitsealale, on võimalus siiski ehitusega edasi minna. Kui alternatiive pole ja avalik huvi on küllalt suur. Niisuguse otsuse peab aga langetama juba valitsus. “See on poliitiline otsus, kas kannatatakse ära see kahju loodusele. Ja siis tuleb rahvale öelda, et see on see hind, mida me raudtee rajamise eest maksame,” rääkis riigikohtunik.

Tagasi üles