Nädalast jäi kõlama: Kui raha räägib, on linnud vait

Foto: Andres G. Adamson

Sellel nädalal tühistas riigikohus Rail Balticu maakonnaplaneeringu 40 kilomeetril Pärnu ja Läti piiri vahel Luitemaa linnuala vahetus läheduses. Kehtetuks tunnistamine ei tähenda raudtee-ehituse peatamist. Tehtud on suur hulk eeltööd, sõlmitud kokkuleppeid nii Euroopa Liidu kui naaberriikidega. Kuid ükski eeltöö või kokkulepe ei kaalu üles asjaolu, et seal, kus oli tarvidus keskkonnale ja loodusele avalduvaid mõjusid hinnata, seda ei tehtud. Samal ajal kui Pärnumaa ülejäänud 12 Natura-ala puhul seda tehti. Kas see vihjab, et juba kaugelt oli näha, kui tahta raudteega edasi liikuda, pole hindamisest head nahka loota?

Toimunu võtab hästi kokku bioloogi ja looduskaitsja Mati Kose öeldu: “Euroopa Liidu raha­ eest suure ja keskkonda muutva taristu loomisel peame arvestama keskkonnamõjudega ja asju ajama korrektselt, mitte nii, et inimtühjas laanes teeme, mis tahame.”

Riigikohtunik Ivo Pilving juhtis otsust kommenteerides tähelepanu, et isegi kui nõutud Natura-hindamisest selgub, et raudtee rajamise ja kasutamisega ei õnnestu vältida kahjulikku mõju merikotka, must-toone­kure ja metsise tegutsemis­paigale, on võimalus ehitusega ikkagi edasi minna. Seda juhul, kui alternatiive pole, kuid avalik huvi on piisavalt suur.