Tuuraste oja vajab puhastamist

Matsi ­talu peremees Kaido Matiisen kutsub riiki täitma oma kohust ja puhastama veekogu sängi, et oja ei ummistuks risu ega sete­tega. Foto: Mailiis Ollino

Valgeranda ­suubuv Tuuraste oja, mida ­teatmeteosed jõeks tituleerivad, aga kohalikud siiski seda paari meetri laiust voolusängi ojaks nimetavad, on juba aastaid olnud Matsi talu peremehe Kaido Matiiseni mureallikas.

Oja, mis Matsi talu kinnistut ussina vääneldes vaat et kolmest ilmakaarest piirab, on suudmest mõni kilomeeter ülesvoolu riigi hooldada, aga hoolitsevat kätt pole see Matiiseni tähelepaneku järgi tunda saanud oma 30 aastat. Tulemusena vajuvad kaldas kasvavad puud ojasängi seda ummistades ja mis peaasi, ei lase ­kalu ülesvoolu kudema, kui usjad silmud välja arvata. Samal ajal mäletavad Tuuraste oja kallastel elavad põlislased aegu, kui sealt võis meriforelli püüda.

Põline on Matsi talus Matiisengi, kelle sugupõlved on Tuuraste kallastel asunud 18. sajandist, nagu ürikud kinnitavad. ­“Kalade pärast ma oma südant nii väga ei vaeva,” sõnas Matiisen. “Kala võime turult ka osta, aga see oja ei ole praegusel kujul oma loomulikus olekus ja vajaks puhastamist.”