Eesti sisetarbimine oli möödunud aastal hooajaline ehk näitas suuremaid elavnemise märke tavalistel tähtpäevaeelsetel ostupäevadel. Ilmselt ei maksa selgi aastal loota, et sisetarbimine kasvaks nii palju, et see mõjutaks tuntavalt majanduse tervist. Eestimaine tarbija on jätkuvalt ettevaatlik ega tõtta uisapäisa kulutama. Eks külmale veele peale puhuma on pannud Euroopa majanduse ebamäärane tulevikki.
Eesti majanduse käekäik sõltub jätkuvalt tugevasti ekspordist. Läinud aastal räägiti vajadusest otsida ja leida uusi turge ning see suund on kokkuvõttes olnud õige ja ettenägelik.
Hüppeliselt kasvas eksport Venemaale ja kuna sealne majandus jätkab tänu energiakandjate suurenenud müügile kasvamist, on Eestil häid väljavaateid oma väljavedu Venemaa suunal kasvatada. Selles kontekstis kõlavad kummaliselt üleskutsed jätta Venemaa eksport toetuseta ja pöörata pilgud mujale. Mõistagi peame jälgima, et ei satuks suurest idanaabrist ekspordisõltuvusse, kuid seda väljaveosuunda tähelepanuta jätta pole õige.
Venemaa on turg nagu iga teine ja Eesti ettevõtjate huvi on seal müüa. Pealegi on meil mõningaid ajaloolisi eeliseid venelastega kauplemisel.
Optimismi võiks sisendada Saksamaa kui ühe meie ekspordipartneri majanduse seis. Vaatamata Euroopat räsivale võlakriisile, tuli Saksamaa läinud aastal majanduslikus mõttes kenasti toime.
Ülejäänud traditsiooniliste partnerite (Rootsi, Soome) puhul on hästi, kui sel aastal õnnestub hoida mullust taset. Nende kasvuprognoos on tagasihoidlik ja see mõjutab kindlasti sissevedu. Üldiselt pakub praegune aeg Eesti-sugusele väikeriigile võimalusi, kui vaid suudame turunõudmistele paindlikult reageerida.