Kadrin Karner: Vajame töökäsi, aga mitte kõiki

Maasikatalude omanikud ei soovinud ajakirjanikke appi tööjõupuudust leevendama. Foto: Dmitri Kotjuh

Minu sõbrad, tuttavad ja töökaaslased jagavad sel suvel sotsiaalmeedias Eesti eri paigust maasikatalude abi­palveid ja töötajate otsimise kuulutusi. Kõik kinnitavad kui ühest suust: töökäsi napib.

Üks Tartumaa marjatalunikest kirjutab: “Suure osa päevast võtab kokkulepete tegemine võimalike korjajatega järgmiseks tööpäevaks ... Paljud neist lubavad tulla, kuid kohale ei jõua. Ja vabandusi on mahus, mis võimaldaks välja anda raamatu “Tööst kõrvale viilimise mõtted”.”

Püüdsin minagi paari nädala jooksul leida enesele kohta mõnel Pärnumaa maasikapõllul. Nagu nii mõnelgi muul meediaväljaandel oli meil Pärnu Postimehes himu teada saada, kas ja kuivõrd murrab konti tänavu kevadsuvel enim jutuks võetud töö maasikavagude vahel.