Meelis Kukk: Õpetajate palgaraha müsteerium tasandusfondis

FOTO: PP

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) pöördus 4. jaanuaril kohalike omavalitsuste poole palvega üle vaadata rahandusministeeriumi üldhariduse rahastamismudeli alusarvestuste ja kohalike omavalitsuste raamatupidamisandmete alusel koostatud õpetajate palgavahendite võrdlus.

Päringu eesmärk on saada informatsiooni omavalitsuste tegeliku praktika ja võimaluste kohta õpetajate töö tasustamisel.

Imelikul kombel sattus HTMi soov andmeid saada enne meediakanalite esindajate valdusesse, kui jõudis asjaosalisteni. Pärnu Postimees, nähes tolerantsi toetuse arvestuslike numbrite ja HTMi tabelis näidatud õpetajate palgakulude vahel, asus omaalgatuslikult õpetajate eesvõitlejaks.

Süüvimata teemasse ja andmata linna esindajatele aega põhjalikuks informatsiooniedastuseks, on kolmes lehes järjestikku lahmitud segadust tekitavalt ja süüdistatud Pärnu linnavalitsust olematutes pattudes.

Tasandusfond ja selle kasutamine

Vastavalt riigieelarve seadusele on riigieelarvest kohalike eelarvete toetuseks eraldatav raha käsitletav tasandusfondina. Peale selle on ette nähtud sihtotstarbelised eraldised.

Oma olemuselt on tasandusfondi eraldis mittesihtotstarbeline raha, mille suuruse omavalitsustele määrab rahandusministeerium üldiste mudelite põhiselt. Eraldatud raha jaotus omavalitsuste keskselt on reguleeritud valitsuse määrustega.

Silmas on peetud, et omavalitsuse täidetavad funktsioonid oleksid rahaliselt võimaluste piires tagatud.

Mudelipõhiselt arvutatud tasandusfond komponentide kaupa ja selle kasutus omavalitsuste poolt valitsuse määruste järgi ei ole ega peagi olema üks üheselt kattuvad. Tegemist on sisuliselt kahe eri asjaga: üks on arvestuse aluseks, teine eraldatud raha kasutamiseks.

Saame rääkida tasandusfondist ja selle kasutamisest ettenähtud suundades, mingit riigi määratud summat õpetajate palkadeks pole olemas riigieelarve seaduses ega valitsuse määruses. Omavalitsusel on võimalus kohalikust omapärast lähtuvalt suunata raha pedagoogide ja koolijuhtide töötasuks, õppevahendite soetamiseks või investeeringuteks.

Nagu lisatud tabelist “Hariduskulud” näha, on Pärnu linn panustanud enam investeeringutesse: Ülejõe gümnaasiumile 2,82 miljonit krooni, Hansagümnaasiumile 2,15 miljonit krooni, ühisgümnaasiumile 0,28 miljonit krooni ning Koidula gümnaasiumile 1,5 miljonit krooni. Investeeritud 6,76 miljonist kroonist (mitte 7,76 miljonist, see oli minu näpuviga) pärineb tasandusfondi ümberjaotusest mahus 4,9 miljonit krooni.

Tabelis näidatud riigi arvestuslik number 90,9 miljonit krooni sisaldab ka toimetulekukooli ja täiskasvanute gümnaasiumi personalikulusid mahus 7,54 miljonit krooni, mis ei kajastunud HTMi päringule lisatud tabelis.

Tabel “Erinevused” näitab kokkuvõtvalt, kuhu kulus see mõistatuslik 12 miljonit krooni. Nagu näha, on kogu eraldatud raha leidnud tee haridusvaldkonda.

Linn on oma eelarvest lisanud koolide ülalpidamise kuludeks 73,87 miljonit krooni, millega on kaetud hoonete halduse, administreerimise, õppekavavälise tegevuse korraldamise, toitlustamise kulud. Jutud, et raha on kuskile kõrvale liikunud, on puhas spekulatsioon ja demagoogia.

Õpetajate palgad

Õpetajate palkade alammäärad kinnitab Eesti Vabariigi valitsus. Pedagoogidele mõeldud eelarveline palgaraha kujuneb vastavalt õppekavade mahtudele ja eelnimetatud alammääradele. Seega pole korrektne Margus Tammekivi esitatud väide Pärnu Postimehele, nagu vähendaks linnavalitsus õpetajate palkasid. Omavalitsus saab võimalusel eraldada lisaraha koolitöötajate töö tasustamiseks. Eeldus on raha olemasolu ja seda pidevalt.

Näiteks, kui omavalitsus otsustab ühel aastal tõsta õpetajate palka, võib järgneda olukord, kus järgmisel aastal selleks võimalused puuduvad ja tasandusfondi jaotusest selle tarvis samuti raha ei jagu. See aga tähendab palkade langust.

Tasandusfondi aastalõpu rahajääkide laussuunamine näiteks koolitöötajate preemiate maksmiseks on samuti lühinägelik. Hariduskorraldus peab olema tasakaalus nii sisult kui vormilt ning seda peab arvestama raha jaotuseski.

Koolivõrgu puhul tuleb arvestada linna üldise finantsmajandusliku olukorraga. Praegu on üks märgusõnadest “kokkuhoiupoliitika”. Pärnu koolikorralduses on balanss saavutatud tänu meie pedagoogide ja koolijuhtide heale tööle.

Meil on koolitöötajate töötasud riigi keskmisest kõrgemad, aga kindlasti mitte piisavad. Hariduse rahastamise probleeme, sealhulgas õpetajate töö tasustamist saab lahendada kohaliku võimu ja riigi koostööna, mitte pealiskaudses näpuga näitamises.

Vt ka: “Õpetajate palgaraha läks koolide remondiks”, PP 6.01, “Linnavalitsus varjab riigi raha kasutamist”, PP 7.01 ja “Pärnu õpetajate palgast võeti 7,7 miljonit krooni”, PP 10.01.

Tagasi üles
Back