Keskkonnaamet ja loodusturismi ettevõtjad kutsuvad inimesi soodes vastutustundlikult käima

Pärnu Postimees
Copy
Räätsamatk Kuresoo rabas Soomaal.
Räätsamatk Kuresoo rabas Soomaal. Foto: Toomas Mitt

Loodusturismi ettevõtjad on koos ekspertidega koostanud räätsaturismi hea tava, et vähendada looduses liikumise kahjulikku mõju soode pinnasele ja elustikule.

Eestis on viimase 20 aasta jooksul soodes väljaspool õppe- ja matkaradu kõndimiseks kasutusele võetud räätsad. Eesti maaülikooli uurimisrühm on 2017. aastast uurinud tallamise mõju rabapinnasele ja pinnase taastumist.

“Kui räätsadel liikuda talvel või ühekaupa, on mõjud rabapinnasele enamasti märkamatud. Kui aga räätsadega liikuda regulaarselt ja gruppidena, jääb sellest pinnasesse jälg, mis võib rabapinnast lokaalselt kahjustada,” sõnas maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli lektor Marika Kose.

Eesti loodusturismi ettevõtjate koostöös valminud juhiste järgimine aitab väljaspool laudteid liikudes kahjusid vältida. Mõeldes välismaistele huvigruppidele, on hea tava tõlgitud inglise ja vene keelde.

“Eestis on märgalade, sealhulgas rabadega kaetud viiendik maismaast. Kahjuks on suur osa rabasid kuivendatud ja looduslik tasakaal rikutud. Meie kaunimates rabades on viimastel aastatel näha turismi ülekoormust. Just nüüd, 26. juulil tähistatava rahvusvahelise rabapäeva eel on oluline meelde tuletada, et loodushuvilised liiguksid looduses vastutustundlikult ja säästaksid meie kõigi ühist vara,” ütles keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik Kaja Lotman.

Hea tava põhimõtted on järgimiseks kõigile soodes käijatele. Loodusturismi ettevõtjad on oodatud räätsamatkade hea tavaga liituma, 2020. aasta sügisel on plaanis esimene selleteemaline koolitus. Näiteks Soomaal on osaühingu Viis Aastaaega algatusel peetud kevadisel pesitsusajal räätsarahu juba neli aastat.

Eestis korraldatakse räätsamatku vähemalt 55 rabas. Need on populaarsed nii eestimaalaste kui ka väliskülaliste hulgas. Peale ettevõtjate käivad soodes noortelaagrite korraldajad, kaitseliitlased, teadlased, loodushariduse pakkujad, keskkonnakaitsjad ja ülejäänud kodanikud, näiteks puhkajad ja marjulised.

Räätsaturismi hea tava

  • Räätsamatk kannab loodushariduslikku ja loodushoidlikku sisu, annab selgitusi soodest, Eesti loodusest ja kultuuripärandist.
  • Räätsamatka kavandades selgitan enne välja teie valitud soo looduskaitselised väärtused ja piirangud ning kavandan oma matka nendest lähtudes ja kooskõlastan keskkonnaametiga oma tegevuspiirkonna.
  • Soodes lumeta ajal kõndimiseks kasutan “küünisteta” räätsasid.
  • Kaitsealustes soodes ei kõnni räätsadega jüripäevast jaanipäevani, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul.
  • Räätsadega soos matkates liigun külastustaristult sohu hajutatult, et vältida taristu ümbruses eristatavate pinnasekahjustuste teket.
  • Oskan hinnata rabas liikudes tekkivaid jälgi ja valida sobivaid teekondi nende jälgede vähendamiseks. Vajadusel rakendan pinnase taastumiseks vaheaastaid.
  • Looduses liikudes hoian oma jalajälje minimaalse ja selleks eelistan liikuda väikestes gruppides.
  • Hea tavaga liitunud matkakorraldaja matkade järel jääb raba puhtam kui enne (matka kestel korjatakse prügi ja muud võõrkehad rabast).
  • Hea tavaga liituja on osalenud vastaval koolitusel.
Andmed: keskkonnaamet
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles