Nädalast jäi kõlama: Sügistühjus hiilib ligi
Osale pärnakatest teeb sügise saabumine heameelt, sest siis enam ei voori linnas lärmakad turistid, lapsed lähevad jälle kooli, kohvikutes taastatakse päevapakkumised. Elu saab jälle olema endine, nii et tänavatel võib peale 2+2-reegli kerge vaevaga järgida kas või 3+3- või 4+4-reeglit.
Minul poeb sügise saabudes hinge alati pisut nukrust, sest kuidagi ei tahaks, et jälle saabuks see pikk ja pime aeg, kus õhtul kella seitsmeks on Rüütli tänav nii tühi, et seal kohtume ainult mina, üks kass ja Sepo Seeman. Tõestisündinud lugu kusjuures. Ainult kassi mõtlesin juurde.
Tegelikult hakkas sügistühjus Pärnule ligi hiilima juba eelmisel nädalavahetusel, kui olime Rannapargi mänguväljakul üks neljast perest, seejuures ainuke pere, kes võttis laenuks pedaalidega auto, ja väiksemate laste seas muidu nii populaarsel rongikujulisel batuudil ei näinud pargis veedetud aja jooksul kedagi hüppamas.
Soomes on kool juba alanud ja vaid paari päeva eest kuulsime, et Soome tegi meile erandi ega lisanud Eestit riikide nimekirja, mille suhtes reisipiirang kehtestati. Praegu on see nii, aga kes tagab, et uuel nädalal meid sealt nimekirjast juba ei leia? Ja kui meid sinna nimekirja lisatakse, ei kohta enam ülepäevitigi üksikuid turistipaare põhjanaabrite juurest. On sügis!