Peeter Idvani koduaeda ehitatud vutiväljakul toimus spordipäev, millest said osa emad-isadki. “Mis on väikestele viie- kuni seitsmeaastastele lastele parem sportimisviis kui võidujooks ja pallimäng sõbraga? Kui seda saab veel teha koos oma ema ja isaga, ei olegi selles eas paremat moodust,” lausus ürituse üks korraldajaid, Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi eestvedaja Jaanus Getreu.

Getreu sõnul algas päev sportlastele kerge sörkjooksu ja võimlemisega. Kui mudilased olid võimlemisharjutused ära teinud, moodustati kolm võistkonda, et läbi teha rida huvitavaid teatevõistlusi. Iga tiim sai endale abiliseks kas ühe või mitu lapsevanemat ja jooksud, hüpped, pallidega harjutused juhatasid päeva sportliku poole sisse.

Peale teatevõistlusi moodustati neli tiimi. Võistkonnad ristiti selle järgi, mis värvi vesti lapsed turniiril kandma hakkasid. “Palliplatsil pakkusid tillukesed pallivõlurid sellist vaatemängu, et väljaku ääres kaasa elavad emad-isad, õed-vennad, tädid-onud olid ise justkui mängus sees,” rääkis Getreu ja lisas, et igat pallipuudet saatis ergutushüüd ja aplaus. “Mõistagi oli see veel suurem siis, kui pall saadeti väravasse. Ja seda suutsid meie väikesed palju kordi saata.”

Päris tillukeste kõrval osalesid spordipäeval veidi suuremadki spordilapsed, kes omakorda võtsid teineteiselt mõõtu.

Kui turniir sai läbi, järgnes löögivõistlus kõikidele lastele. Järgmisse ringi pääses palli võrku saatnud mängija ja teises voorus tuli jälle omakorda meeter kaugemalt sedasama proovida. Neil, kel siis õnnestus, tuli üle kavaldada kaks väikest väravavahti.

Lõpetuseks võtsid noored pallivõlurid oma ema-isa käekõrvale ja tõid ka nemad murule. Algas jalgpallilahing laste ja vanemate vahel. “Loomulikult oli see suurt lust ja rõõm,” lausus Getreu.

Autasustamisel said kõik päevakangelased kaela kuldse medali ja kätte vitamiinijoogi. Tubli toetuse ja mängu eest pälvisid medali vanemad ja õed-vennadki. Pärast seda kogunesid kõik spordipäevalised pereema Kelli maitsvaid kooke sööma. Päev lõpetati ühispildiga.