Lävepakuvaatlus ⟩ Kui palju inimesi desotab poes käsi ja kannab kaitsemaski (1)
/nginx/o/2019/11/08/12724749t1h4b83.jpg)
24. september 2020, 00:02
Kuna koroonaviirus levib taas hoogsalt, külastasin Pärnus nelja toidukauplust, et vaadata, kui agarad on inimesed käsi desinfitseerima ja maski kandma. Arvasin, et kohtan ilmselt mõnd üksikut maskikandjat, kuid uskusin, et käte puhastamise võimalusest haarab vähemalt pool poodlejaist.
Paraku osutus edukaimaks poekett, kus ligemale veerand vaadeldutest desotas käsi. Järgmise kahe poe tulemus oli vastavalt 22 ja kaheksa protsenti. Kusjuures ühes kaupluses ei kasutanud külastajad desovahendit kordagi.
Veetsin igas poes pool tundi ja kokku osales vaatluses üle 350 inimese.
Esmalt suundusin Riia maantee Maximasse, kus desinfitseerimisvahend asub väga heas kohas: poekärude juures.
Kokku sisenes vaatlusajal poodi 107 inimest, kellest 24 desotasid käsi. Võrreldes ülejäänud kauplustega ei ole tulemus halb, aga ka mitte esikoha vääriline.
Maxima turundusdirektor Janne Laik märkis, et desovahendit kulub ühes suuremas poes paarkümmend liitrit kuus ja peale desinfitseerimisjaamade on kauplustes üleval infomaterjal soovitustega, kuidas ostelda ja niiviisi nii enda kui kaasinimeste tervist hoida.
Maxima pöörab kõrgendatud tähelepanu ka kaupluse, eriti selle enim puudutatavate pindade nagu ostukorvide ja -kärude, ekraanide puhtusele. “See tähendab lisakoormust meie töötajatele, kuid need lisameetmed on praeguses olukorras paratamatud,” tõdes turundusjuht, kelle sõnutsi on uudne, mobiilne ostupultki andnud soovijaile võimaluse poodelda kontaktivabalt.
Järgmisena seadsin sammud Kaubamajaka Rimi hüpermarketisse, kus samuti saab kiita desinfitseerimisvahendi asukohta: poodi tulles kohe paremat kätt, kus see ei jää märkamata. Kuid see ei tähenda, et kõik kliendid käsi puhastaksid.
Minu silme all desinfitseeris 94 külastajast käsi 23, mis nelja poe peale oli küll parim tulemus.
Kaupluses veedetud poole tunni ajal kostis kõlaritest peale muusika mitmel korral meeldetuletus, mis kutsus üles desinfitseerijat tarvitama.
Rimi pressiesindaja Katrin Bats märkis, et nädalas kulub suures kaupluses ligemale kümme liitrit desovahendit. “Hea meel on näha, et käte puhastamine hakkab muutuma tavaliseks nähtuseks,” märkis Bats. Tema sõnutsi annab sellest märku asjaolu, et kuigi suvisel ajal tundus viirusoht inimestele väiksem, jätkasid kliendid siiski käte puhastamist.
Kauplustes on üldjuhul võimalus käsi desinfitseerida nii sissepääsu, lahtise toidu leti kui väljapääsu juures. Pressiesindaja andmeil desotatakse käsi enim just poodi sisenedes ja väljudes.
Nüüd oli aeg külastada Ülejõe Selverit, kus ma esiti desinfitseerimisvahendit ei märganudki. Töötajalt küsides selgus, et desojaam asub kaupluse välisukse juures. Otsustasin vaatluse seal teha ja veenduda, kas ma olen ainuke, kes seda tähele panemata mööda kõndis. Poole tunni jooksul väisas poodi 85 külastajat, kellest üksnes seitse kasutas puhastusvahendit. Neid, kes desojaama poole vaatasid, oli tunduvalt rohkem, kuid põgusast pilgust paljud kaugemale ei jõudnud ja nii sammutigi edasi korvi või käru järele haarama.
Et Ülejõe kaupluses oli desovahend mujal kui Rimis ja Maximas, otsustasin minna Mai Selverisse, kus desinfitseerimisjaam jääb korvide ja kärude vahetusse lähedusse. Eeldasin, et seal kulub desoainet rohkem kui Ülejõe Selveris, kuid eksisin: poes käis poole tunni jooksul 81 inimest ja keegi neist ei puhastanud käsi. Desovahendist kõnniti mööda kui postist. Kaupluse turvameeski tõdes, et seal vahendit väga ei kasutata.
Selveri kommunikatsioonijuhi Rivo Veski sõnutsi kulub kaupluse kohta viis kuni seitse liitrit desoainet nädalas, ent käte desinfitseerimisest tähtsam on tema arvates vältida lähikontakti kaasostjatega ja kanda maski, milleks Selver kliente küll ei kohusta. Ent kaupluseketi saalitöötajatele on mask või visiir rangelt soovituslik. “Kui töötaja siiski keeldub nägu katmast, ei sunni me teda seda tegema,” ütles komunikatsioonijuht.
Peale desotamise jälgisin toidupoes maski kandmist. Kolme kaupluse peale silmasin kuut maskiga ostlejat. Kõigi puhul oli tegu vanemate inimestega. Huvitava aspektina võib esile tuua, et kuigi maskikandjalt eeldaks käte desotamistki, ei näinud ma kogu vaatluse vältel ühtegi maskiga inimest, kes poodi sisenedes oleks käsi puhastanud.
Infektsioonhaiguste arst: Väljaspool kodu tagab käte puhtuse antiseptikum
Pärnu haigla infektsioonhaiguste arst Kadi Kenk kinnitas, et kõige tavalisem nakkuste leviku põhjus on vähene tähelepanu käte hügieenile. Haigestumuse vältimiseks peaks hoidma käed puhtad nii kodus, koolis, kaupluses kui mujal.
Tohter märkis, et kui kodus on võimalik käsi pesta seebi ja veega, siis väljaspool kodu tagab käte puhtuse antiseptikum. “Mina soovitan käsi töödelda antiseptikumiga nii kauplusse sisenedes kui sealt väljudes,” ütles Kenk.
Vahendit tuleks lasta kuivadele ja nähtava mustuseta kätele. “Kui käed on õlised või mullased, võib see mustus blokeerida antiseptiku ehk vahend ei jõua naha pinnani,” rõhutas arst. Lisades, et desovahend tuleb ühtlaselt laiali hõõruda 30 sekundi vältel. Nii jõuab toimeaine piirkondadesse, kuhu pisikud kipuvad kogunema, näiteks küünealused ja nahavoldid.
Kenk soovitab pöörata tähelepanu desinfitseerimisvahendi konsistentsile ja lõhnale. Temagi on kasutanud hügieenivahendit, mis on tuntud ja usaldusväärse tootja pudelis, ent mille lõhn ja konsistents kahtlane. Sel juhul on tohter nõudnud võimalust pesta vedelik kätelt maha.