Perearstide näpunäited koroonaviiruse tõkestamiseks

Perearstide seltsi juhatuse liige Karmen Joller rõhutas, et kui inimene haigestub, peab ta jääma koju ja võtma ühendust oma perearstikeskusega. FOTO: Madis Veltman

Perearstide selts koostas juhendi, et tõkestada COVID-19 levikut viiruste perioodil.

“Meil seisab ees ­keeruline viirushaiguste hooaeg ning juhend on vajalik seetõttu, et nii avalikkus kui meditsiinitöötajad lähtuksid koroonaviiruse tõkestamisel ühtsetest põhimõtetest,” selgitas perearstide seltsi juhatuse liige Karmen Joller, lisades, et juhend on valminud koos infektsioonhaiguste seltsi ja lastearstide seltsiga. Samuti on arvestatud teaduse viimast sõna.

Tohter rõhutas, et kui inimene haigestub, peab ta jääma koju ja võtma ühendust oma perearstikeskusega. “Praegu on olu­line, et suudaksime ohtlikku haigust kontrolli all hoida, ja see saab toimuda vaid meedikute ja mittemeedikute ühise pingutuse tulemusena,” rääkis Joller.

Haigusest püsima jäänud kerge köha ja nohu ei ole takistuseks tööle või lasteasutusse minekul tingimusel, et üldine enesetunne on hea.

Karmen Joller

“Kokkulepe on selline, et testime kõiki hingamisteede ägedate viirushaiguste sümptomitega täiskasvanuid ja üle kümneaastasi lapsi. Kellel on test negatiivne, võib taas tööle või lasteasutusse minna siis, kui enesetunne on paranenud. ­Haigusest püsima jäänud kerge köha ja nohu ei ole takistuseks tööle või laste­asutusse minekul tingimusel, et üldine enesetunne on hea ja võimaldab tööl või lasteasutuse tegevuses osaleda.”

Perearstid ei väljasta tõendeid selle kohta, et inimene on terveks saanud. “Tõend annab nakkusohu kohta vaid hetkeolukorra kirjelduse,” põhjendas Joller.

Alla kümneaastaste laste puhul lähtutakse eelkõige riskiteguritest ja iga hingamisteede haiguste sümptomitega last koroonaviiruse suhtes testima ei pea. “Lastel on praegu ülemiste hingamisteede viirushaiguste tekitajatena esiplaanil tavalised viirused, koroonaviirust esineb harva, aga esineb. Praegu on oluline ägedalt haigestunud lapsed kodus hoida. Kellel on oma lapse tervise kohta küsimusi, võtke ühendust enda perearsti­keskusega,” julgustas Joller inimesi nõu küsima perearstidelt ja -õdedelt, õhtul ja nädalavahetusel aga helistama pere­arsti nõuandetelefonil 1220.

Näpunäited

FOTO: shutterstock.com
  • Hoidke distantsi!
  • Peske käsi vee ja seebiga, jõudnud koju, enne sööki ja pärast tualetis käimist ja kui käed on määrdunud.
  • Kandke endaga kaasas desinfitseerimisvahendit, et seda vajadusel kasutada. Ühekorrakinnaste kasutamine ei asenda käte hügieeni.
  • Kasutage Hoia mobiilirakendust.
  • Kandke maski kõrge nakatumisega piirkondades, kui lähikontakti pole võimalik vältida (näiteks ühistranspordis, kauplustes). Oluline on kanda maski õigesti!
  • Mask ei asenda muid ennetusmeetmeid (vahemaa hoidmine, käte pesemine).
  • Eriti tähelepanelikud peavad COVID-19 haiguse ­ennetamisel olema eakad ja krooniliste haigustega inimesed.
  • Riskigruppide kaitsmisel on väga tähtis kõigi üle­jäänud inimeste vastutustundlik käitumine.
Haigestumine
  • Püsige kodus, kui tekib kas või üks järgmistest ­sümptomeist: köha, nohu, maitse- ja lõhnataju häired, kurguvalu, palavik, seletamatult halb enesetunne või muu ägedalt ilmnenud sümptom.
  • Võtke kohe ühendust perearstikeskusega, õhtusel ajal või nädalavahetusel helistage perearsti nõuandetelefonil 1220.
  • Ärge kartke vastuvõtule minna, kui teid kutsutakse.
  • Perearstikeskuses peab vastuvõtt olema enne kokku lepitud!
Proovi võtmine
  • SARS-CoV-2 viiruse analüüsile suunatakse täis­kasvanud ja kümneaastased või vanemad lapsed, kellel esinevad ülemiste hingamisteede viirushaiguste sümptomid.
  • Erandina suunavad perearstikeskused analüüsile ilma haigussümptomiteta inimesed, kes lähevad elama hooldusasutusse (hooldekodu, õendushaigla).
  • Haigestunu lähikontaktsed võivad analüüsi vastuse saamiseni jätkata tavapärast elu. Haigestunu edasine käitumine sõltub vastusest. Haigestunu peab seni püsima koduses karantiinis.
  • Analüüsi vastus tuleb enamasti kahe tööpäeva ­jooksul ja see sisestatakse inimese lehele patsiendi­portaalis digilugu.ee. Kes ei oska või ei saa veebi­lehte digilugu.ee kasutada, võib vastuse saamiseks võtta ühendust oma perearstikeskusega.
  • Kui analüüsi vastus on negatiivne, püsige kodus, kuni enesetunne paraneb ja sümptomid on kadunud. Haigusest püsima jäänud kerge köha ja nohu ei ole takistuseks kooli või tööle minekul, kui üldine enesetunne on hea.
  • Kui vastus on positiivne ja haigussümptomid puuduvad, püsige isolatsioonis kümme päeva alates proovi võtmise päevast – kui selle aja jooksul ei ole sümp­tomeid tekkinud, võite naasta tavapärase elu juurde.
  • Kui kasutate Hoia mobiilirakendust, märkige positiivse analüüsivastuse korral end seal nakatunuks.
  • Kui vastus on positiivne ja teil on haigussümptomid, püsige isolatsioonis.
  • Kui terviseseisundi tõttu on vaja, et arst või õde teid läbi vaataks, lepitakse selleks kokku eraldi vastuvõtuaeg.
  • Perearstikeskusse vastuvõtule ärge minge ühissõidukiga.
Karantiin
  • Karantiini jäävad inimesed,
  • kellel on ülemiste hingamisteede viirushaiguse sümptomid ja SARS-CoV-2 analüüsivastus negatiivne – kuni tervenemiseni;
  • kellelt on võetud SARS-CoV-2 proov, aga analüüsi vastus pole veel teada;
  • kes on SARS-COV-2 positiivse analüüsitulemusega inimese lähikontaktsed – 14 päeva, loetuna lähikontakti viimasest päevast.
  • Karantiini ajal tuleb püsida kodus. Kodunt võib ­lahkuda vaid arsti juurde või apteeki minekuks või esmatarbekauba hankimiseks, eelistada tuleks siiski e-kaubandust või lähedaste abi.
  • Kodunt väljunud, kandke maski ja hoidke kaasinimestega vahet.
  • Hoidke eemale inimestest, kellel on suur risk jääda COVID-19 haigusse.
  • Kui peate olema pereliikmetega samas ruumis, ­hoidke vahet ja kandke maski.
  • Jälgige enesetunnet.
  • Kui tekivad köha, nohu, maitse- ja lõhnataju häired, kurguvalu, palavik, seletamatult halb enesetunne või muud ägedad sümptomid, võtke ühendust oma perearstikeskusega.
Isolatsioon
  • Isolatsiooni jäävad kõik, kellel on SARS-COV-2 analüüsi tulemus positiivne.
  • Isolatsiooni ajaks leidke võimalusel muu elukoht või püsige eraldi toas. Hoidke pereliikmetega vahet. Kui peate olema samas ruumis, kandke maski.
  • Kasutage eraldi tualettruumi. Kui see pole võimalik, ­puhastage enda järel kontaktpindu (ukselingid, kraaninupud, loputuskasti nupud) desinfitseerimisvahendiga.
  • Kasutage vannituba viimasena ja vältige oma ­hügieenitarvikute jagamist, eriti tuleks jälgida, et käte­rätikud oleks eraldi.
  • Kasutage kööki ülejäänud pereliikmetest erineval ajal, sööge oma toas.
  • Kodunt lahkuda tohite vaid hädaolukorras kas tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või elu või tervist ohustava hädajuhtumi puhul (enamasti tähendab see transporti haiglasse).
Andmed: Eesti perearstide selts
Seotud lood
26.09.2020 30.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto