Pärnu noored arutlesid kodulinna võlu ja valu üle

, Pärnu linna noortekogu pressiesindaja
Copy
30 noort said kokku, et arutleda elu üle Pärnu linnas.
30 noort said kokku, et arutleda elu üle Pärnu linnas. Foto: Karl-Martin Leppnurm

Reedel ja laupäeval sai 30 noort kokku Pärnu linna noortekogu traditsioonilisel sügiskoolitusel, kus arutleti Pärnu ilu ja valu üle, kuulati põnevaid ettekandeid noorte osalusest ja kaasamisest. Põhirõhk oli õpilasesindustel ja nende vajaduste väljaselgitamisel.

Reedel viidi osalised kurssi Pärnu linnas 15 aastat tegutsenud noortekogu olemuse ja tegemistega.

Seejärel tutvustas Laura Kiviselg osalusmaastikku ja rääkis, miks peaks üks noor tegutsema just praegu.

Samuti külastas noori Eesti õpilasesinduste liidu (EÕEL) esindaja Grete Roostik, kes andis ülevaate ühenduse tegemistest ja jagas põhiteadmisi ürituskorralduse kohta.

Pärast koolitusi läbisid noored orienteerumisraja. Orienteerumise eesmärk oli panna noored ebamugavasse olukorda, kus nad peavad töötama koos inimestega, kellega nad pole varem suhelnud. Kontrollpunktide ülesanded olid loovad ja arendasid meeskonnatööd: ühes punktidest pidid noored kasutama loovust, teises füüsilist jõudu, kolmandas loogikat.

Pärast orienteerumist näitas Lagle Suursild noortele eri venitus- ja joogaharjutusi.

Õhtu veedeti suheldes ja seltskonda nautides.

Reede õhtul orienteeruti, peale mida veedeti koos aega.
Reede õhtul orienteeruti, peale mida veedeti koos aega. Foto: Laura Kiviselg

Laupäev algas hommikuvenitusega, kus Kiviselg õpetas osalejaile selgeks väikse tantsugi.

Seejärel toimusid aruteluringid, kus pandi kirja nii see, mis on Pärnus hästi, kui ka see, mis puudu. Noorte hinnangul napib siin näiteks prügikaste, mille tagajärjel kannatab linna puhtus. Hea küljena mainiti, et Pärnus leidub väga palju rohealasid, on mitu noortekeskust ja mobiilne noorsootöö.

Eesti noorteühenduste liidu juhatuse esimees ja mullune aasta noorsootöötaja Roger Tibar selgitas, kuidas mõjutab õpilasesinduses osalemine edasist elu. Tibar rääkis viisidest, kuidas innustada õpilasesinduste liikmeid, kuidas juht saab hoida ära ürituse läbikukkumist. “Õpilasesinduste põhirõhk on koolis õpilaste huvide esindamisel, mitte ainult ürituste korraldamisel,” rõhutas Tibar.

Sügiskoolituse viimase tegevusena toimus õpilasesinduste ümarlaud, kus noored arutasid oma kooli häid ja halbu külgi. Kokkuvõtvalt on noorte meelest suurim probleem on õpilaste motivatsioonipuudus. Samuti ei liigu mõnes koolis info õpilasesinduste liikmete vahel, mis takistab esinduste korralikku toimimist. Hea on aga see, et Pärnu linna osas õpilasesindustes töö sujub: meeskonnavaim on olemas, juht on pädev, koolis leidub toetavaid õpilasi, kes küll ei osale esinduse töös, kuid aitavad ikkagi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles