Pärnu pensionäride ühendus andis eile üle auhinnad Pärnu kolmele poele, mille vaateaknad nad hindasid kõige paremini kujundatuks. Tunnustuse pälvisid kauplus Suveniir Ringi tänaval ja Tervisekauplus ning Ivo Nikkolo äri Rüütli tänaval.
Pensionärid hindasid kesklinna vaateaknaid
Esimeste kujundajaks Kristi Kõresaar, Nikkolo poel Kenneth Bärlin.
„Tahtsime väga, et keegi hindaks linna vaateaknaid, pakkusime seda ideed linnale, kuna linn ei võtnud, mõtlesime, et teeme ise,” selgitas Pärnu pensionäride ühenduse esimees Hanna Zautina parimate pärgamiseni jõudnud ettevõtmise sündi.
Pealegi on äride vitriinid Zautina ütlust mööda linna visiitkaardid, mis kujundavad paljuski selle, kuidas Pärnu külalised suhtuvad meile armsasse, kuid neile võõrasse linna.
Et jõuluajal üritab enamik poode oma vaateaknaid pilkupüüdvaks dekoreerida, tehti tähelepanekuid vitriinide kohta läbi aasta. Tänu sellele võis Zautina eile nõutusega hääles tõdeda, et linnas on väga palju poode, mis ei pööra oma vaateaknale vähimatki tähelepanu. Ometi on vitriin see, mis peaks peibutama kõhna kaukaga inimestki poodi esmalt sisse astuma ja siis ehk ostu tegema.
Võttes kokku üle paarikümne ühendusse laekunud hinnangu, tõdes Zautina, et konkursi etteotsa hinnati need poed, mis kujundasid oma vitriini ümber regulaarselt.
Ka jäid kõigile kolme parema hulka hääletatud kauplusele antud hinnangutest kõrva iseloomustused „omapärane”, „sisukas”, „originaalne”.
„Tervisekauplus kujundas vaateakna aasta jooksul mitu korda ümber, jõuludeks saavutati väga lihtsate vahenditega talvine õhustik,” rääkis Pärnu pensionäride ühenduse esimees.
Maria Murakas-Ollo, Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik, märkis, et linn tõesti ei läinud pensionäride algatusega seekord kaasa, kuid sellel oli objektiivne põhjus.
„Rahalisest seisust lähtuvalt peame tegema valikuid ehk siis sellel aastal otsustasime teha parima puitakna konkursi,” ütles avalike suhete nõunik.
Samal ajal on kiiduväärt, kui linnakodanikud ise midagi algatavad, olgu see kas või parima vaateakna väljaselgitamine.
„Otse loomulikult võiks ühenduste aktiivsust olla rohkemgi,” tõdes Murakas-Ollo.