Lauri Habakuk: Koroonajõulud

Ehk tohib siiski jõuluvanagi külla lubada, kui ta maski kannab ja enne tuppa tulemist käed ära desotab? Foto: Margus Ansu

Taat harjab peegli ees oma kohevat ­habet, hoides ühe käe paksude sõrmede vahel umbes rinnuni ulatuvat puhmast, teises puidust kammi, millega teeb lumivalges tuustis pikki aeg­lasi tõmbeid ülevalt alla.

Seejärel võtab mees riidekapist punase kuue, ajab rõiva selga, kohendab seda pisut, sikutab hõlmad vööga kinni ja seob siis sõlme. Punased soojad vormipüksid jäävad seekord riidepuule rippuma.

Nüüd sammub elatanud mees vilttuhvlite sahinal kööki, istub söögilaua taha, viskab jala üle põlve ja avab laual lebava rüperaali kaane. Zoomis ta kõnet tegema ei hakka. Jõulutaat on vanamoodne mees, temal on Skype.