Jalutuskäik Tootsis ⟩ Mari Jürjens punus albumisse lapsepõlve

Johanna Roos
, Ajakirjanik
Copy
Mari tõdes, et iga kord, kui ta Tootsi vahel jalutab, kangastuvad mõtteis mälestused ja ninna poeb vanaema õunapuude, hoidiste ja keldri lõhn.
Mari tõdes, et iga kord, kui ta Tootsi vahel jalutab, kangastuvad mõtteis mälestused ja ninna poeb vanaema õunapuude, hoidiste ja keldri lõhn. Foto: Mailiis Ollino

Lõbusad rattasõidud Tootsi metsas, piknikud ja kooslaulmised kasvuhoones ja peenarde vahel, suussulavad hoidised ja kompotid, magusad õunad, suur süda – nii meenutab lauljatar Mari Jürjens Tootsit ja seal elanud vanaema Evi Karu. Muusik andis oktoobri algul välja albumi “Omaenese ilus ja veas”. 2017. aastal alguse saanud heliplaat on pühendatud just vanaema Evile, kes samal aastal siitilmast lahkus.

Jalutasime pisikeses alevikus ja käisime Mari lapsepõlve radu pidi, millest paljud nüüdseks tundmatuseni muutunud.

Küngas, mille otsas Mari lapsena turnis ja mängis, näib nüüd nii pisike. Rada, mida mööda sai aialapile vändatud, lookleb keset raieplatsi, kus kõrgub veel üksikuid kaski. Kortermajad ja endine laululava, mida varem läbi puude nähagi polnud. Lava jäänused vedelevad porilompides, üle müüride kasvab võsa. “Jaanipäevadel olime alati vanaema juures ja tantsisime siin,” tuletas muusik meelde aega, mil püüne veel korras oli. “Tootsi oli omal ajal, kui minu isa siin veel elas, väga elav koht. Mäletan, et iga suvi tulid lapsed vanaemade juurde, mängisime koos.” 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles