Uued piirangud: ⟩ Koolid lähevad viiendast klassist nädalaks distantsõppele, spaad pannakse kaheks nädalaks kinni

Pärast koolivaheaega jäävad õpilased alates viiendast klassist nädalaks distantsõppele. Kui nakatumisnäitajad langema ei hakka, võib see piirang pikeneda. Foto: Mihkel Maripuu

Piiramaks koroonaviiruse levikut, otsustas valitsus viia koolid pärast vaheaega alates viiendast klassist nädalaks distantsõppele, spaad ja veekeskused peavad kaheks nädalaks uksed sulgema ja toitlutusasutustes hakkab kehtima 50protsendise täitumuse nõue.

“Viiruse levik on ulatuslik. Meie eesmärk on kogu aeg olnud, et meie meditsiinisüsteem peaks vastu. Nakatumise kasvu näeme eelkõige noorte seas, kuid varem või hiljem jõuab see haiglatesse, kui lapsed viivad selle kodudesse,” ütles peaminister Kaja Kallas valitsuse pressikonverentsil, kus tehti teatavaks piirangud, mis nakatumisahelate katkestamise nimel järgmiseks kaheks nädalaks kehtestatakse. “Seetõttu oleme sunnitud kehtestama piirangud. Samal ajal ei väsi ma rõhutamast, et inimeste enda vastutus toob nakatumise alla. Olen teinud täna pöördumise tööandjate poole, et nakatumiskolded on töökohtades. Samuti pöördunud linnajuhtide poole, et kontrollitaks ühistranspordis maskikandmist.”

Lauspiiranguid valitsus ei kehtesta ja rakendab meetmeid seal, kus oht viirust levitada on kõige suurem: koolid jäävad pärast koolivaheaega nädalaks distantsõppele, välja arvatud 1.–4. klassi õpilased ja hariduslike erivajadustega lapsed.

Kogu riigis kehtivad samad piirangud. “Teadunõukoja ettepanek oli piiranguid seada kuni üks nädal pärast koolivaheaga. Vaatame need peagi üle. Nakatumine on suur kogu Eestis. Et nakatumisahelaid katkestada, tuli piirangud seada igal pool. Nakatumisnäitajates piirkondlikke erinevusi ei ole,” ütles Kallas.

Haridus- ja teadusministri Liina Kersna väitel peaksid koolid panema vaimu valmis, et distantsõppe aeg võib pikeneda, kui viirus ei hakka taanduma. “Koolidel tasub teha plaane, kuidas koolielu korraldada, kui koolid lähevad lahti, sest nakatumisnäitajad ei ole selleks ajaks tõenäoliselt väga alla läinud,” lausus minister.

Kersna jutu järgi pole 1.–4. klassi laste seas suurt nakatumist, peale selle vajavad nad märksa rohkem õpetamist. Üks põhjusi, miks algkoolilapsed saavad kontaktõppel jätkata, on ministri sõnutsi seegi, et kui nad peaksid jääma distantsõppele, on suur tõenäosus, et vähemalt üks lapsevanem peaks nendega koju jääma või viiakse laps vanavanemate juurde. “Arutasime ka 9. ja 12. klassi laste kontaktõppe jätkamist, aga seda siiski ei tehta. Seekord mitte, sest just nende seas on nakatumine väga kõrge ja tahame need ahelad katkestada. Küll on oluline, et koolis on lubatud konsultatsioonid väikestes gruppides. Ma arvan, et see on hea aeg järele aidata neid, kes on jäänud hätta distantsõppel, või anda lõpuklassidele lisatunde,” rääkis Kersna.

Spaad ja veekeskused lähevad pausile kaheks nädalaks, et ei tekiks tunglemist nagu eelmisel koolivaheajal.

Küsimusele, kas valitsus plaanib veekeskustele toetusmeetmeid, vastas Kallas, et see arutelu tuleb valitsuses pärastlõunal.

“Ei saa eeldada, et riik toetab kõike täies mahus. Kõigil on kriisi ajal oma vastutus ja kõik peavad oma osa kandma,” märkis Kallas.

Huvitegevust ja sportimist piiratakse nii, et see peaks järgmisel kahel nädalal toimuma individuaalselt.

Avalike ürituste puhul vähendatakse osalejate piirarvu, lubades siseruumidesse kuni 200 isikut. Korraldaja peab tagama 50protsendise täitumuse ja hajuavuse. Statsionaarsete istekohtadega ruumides jäävad piirmäärad samaks. Kontserdid, kinod, teatrid on endiselt seega lahti, aga rahvas tuleb hajutada ja kanda maski.

Toitlustuskohad jäävad avatuks, 50protsendise täitumuse nõudele lisandub piirang, et lauda ääres võib istuda kuus inimest. Selle mõte on, et kui toitlustuskohtad on pikemalt lahti, ei langeks külastatavus samale ajale.

Küsimusele, millal on oodata piirangute leevendamist, vastas Kallas, et eelkõige peab nakatumine alanema ja põhieesmärk on, et tervishoiusüsteem peaks vastu.