Jalgpallihall sai ministeeriumilt rohelise tule

Praegu pooleli jalgpalliväljakust vasakule kerkiks riigilt rahastuse saanud hall. Foto: Mailiis Ollino

Kultuuriminister Anneli Ott allkirjastas eile käskkirja, millega riik eraldab Pärnu linnale 1,5 miljonit eurot, ehitamaks Loode-Pärnu jalgpallikeskusesse sisehall.

Praegu on Pärnus ehitusjärgus üks kunstmurukattega jalgpalliväljak, mille kõrvale tuleb vutihall. Selle tarbeks lootis linn saada investeeringutoetust 1,5 miljonit eurot. See summa läheks jalgpallihalli ehitamise tarvis. Toetuse andmise üks tingimusi oli, et hall peab asuma kooli või muu haridusasutuse vahetus läheduses ehk umbes 500 meetri kaugusel. Nii saaksid koolid-lasteaiad seal korraldada õppetöödki ja rajatist kasutataks tõhusalt.

Toetuse saamiseks tuli linnal selgitada, miks on soov ehitada hall koolist niivõrd kaugele, kuna ministeeriumi ametnikud mõõtsid maa-ameti geoportaali abil Ülejõe põhikooli ja kavandatava halli vahemaaks umbes kilomeetri. Õnneks sai Pärnu meer Romek Kosenkranius võimaluse täpsustada, et koolist oleks jalgpallihallini Vastla tänavat pidi siiski 492 meetrit. Ehk täpselt nii palju, kui toetuse tingimused ette näevad.

Eile allkirjastaski kultuuriminister käskkirja, millega riik annab linnale soovitud summa.

Praegu on Pärnus üks kunstmuruväljak, mida jagavad neli jalgpalliklubi. “Pärnu jalgpallurid on talviste treeningutingimuste paranemist oodanud väga pikka aega ja eilne kultuuriministri allkiri Pärnu linnale halli ehitamiseks vajaliku raha eraldamiseks on suur samm edasi,” kinnitas jalgpalliklubi Vaprus juhatuse liige Karl Palatu.

Kolmandas etapis on Loode-Pärnu jalgpallikeskusesse mõeldud rajada täismõõtmetes murukattega harjutusväljak.

Pärnu linnakujunduse spetsialisti Janno Poopuu jutu järgi pole kolm jalgpalliväljakut aga ainsad, mida Härma kaubahoovi lähedale plaanitakse. Kaubaõuest pealinna poole jääb Tallinna maantee ja Pärlimõisa tee ristmik, mille äär on praegu võsastunud ja metsastunud. Planeeringu järgi on puistu asemele kavandatud pere- ja vabaajakeskus.

Detailplaneering jätab keskuse rajamiseks võrdlemisi vabad käed, kuid Poopuugi kinnitas, et huvi on tuntud hoonesse tenniseväljakute rajamise vastu. Linnakujunduse spetsialist märkis, et sinna võib kavandada toitlustust, teenindust, majutust ja kontoreidki.

Hoonestusalasse tohib paigutada ka kaks eraldi ehitist, hoonestuse ja Aknakoja vahele jääb parkimisplats ning haljas- ja virgestusala. “Milline pere- ja vabaajakeskus koos virgestusalaga välja hakkab nägema, selgub avaliku arhitektuurivõistluse tulemusena,” selgitas Poopuu. Planeeringualale on jäetud palju rohealasid, kuhu annab rajada näiteks mänguväljakuid, tervisespordiradu.