Gümnaasiumid ei tohi enam valida endale õpilasi sisseastumiskatsete tulemuste alusel. Riigikohtu otsuse järgi võivad gümnaasiumiõpilaste valikul olla ainsaks mõõdupuuks põhikooli lõpueksamite ja lõputunnistuse hinded.
Gümnaasiumikatsetest tuleb koolidel loobuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval sai lahendi ligi kaks aastat kestnud kohtuvaidlus, mis algas sellest, et Tallinna Gustav Adolfi gümnaasium (GAG) keeldus 10. klassi vastu võtmast sama kooli üheksanda klassi lõpetanud Ken Aavikut, sest poisi sisseastumiskatsed ei olnud piisavalt head.
Vaidlus läbis kõik kohtuinstantsid ja ajaks, kui see riigikohtusse jõudis, polnud kõne all enam niivõrd Aaviku õppimisvõimalused ühes pealinna eliitkoolis, vaid see, kas koolid üldse tohivad arvestada vastuvõtmisel laialt levinud sisseastumiskatseid. Poiss ise asus õppima teise kooli ja loobus kohtus nõudest kohustada GAGi teda vastu võtma.
Nagu üleeile selgus, on koolid aastaid seadust valesti tõlgendanud – põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) lubab 10. klassi vastuvõtmisel arvestada vaid õpilaste põhikooli lõpueksami hindeid ja lõputunnistuse hindeid, otsustas riigikohtu kolmest kohtunikust koosnev halduskolleegium. Sisseastumiskatseid teha ei keela koolidel küll keegi, kuid nende tulemusi arvestada ei tohi, ütles riigikohtu pressiesindaja Eveli Kuklane.
Tõlgendusvõimalust pole
Nagu riigikohtu lahendist järeldub, on praeguses seaduses auk. Puudub säte, mis lubaks koolidel, haridusministeeriumil või omavalitsustel kehtestada gümnasistide vastuvõtmiseks süvaõppega eliitkoolile vajalikke spetsiaalseid katseid või muid kriteeriume.
“Järelikult puudub võimalus arvestada gümnaasiumidesse sisseastumisel muid näitajaid kui põhikooli õppeainete aastahindeid ja lõpueksamite hindeid,” kinnitas Kuklane.
Kuklase jutu järgi siin mingit kaksipidist tõlgendusvõimalust ei ole. “Sisseastumiskatsete alusel gümnaasiumiklasside komplekteerimist ei saa pidada õiguspäraseks. Koolid peaksid edaspidi riigikohtu seisukohaga arvestama,” ütles ta.
Seetõttu võib eeldada, et tänavu kevadel koolid gümnaasiumidesse sisseastumiskatseid ei korralda, sest tulemustega arvestada kõrgeima kohtuvõimu korraldusel nagunii ei tohi.
Selline olukord ei jää siiski kestma ja juba tuleval aastal on sisseastumiskatsed tõenäoliselt taas õpilaste kevadvaheaega rikkumas, sest probleemist teadlik haridusministeerium on valmis saanud uue PGS eelnõu, mis laseb süvaõppega eliitkoolidel neile vajalikke vastuvõtukatseid korraldada.
“Valitsuses heaks kiidetud eelnõu lahendab selle küsimuse ja siis saab lähtuda juba konkreetselt gümnaasiumi nõuetest, mitte üksnes põhikooli lõputunnistusest,” ütles haridusminister Tõnis Lukas.
Koolijuhid marus
Et pole lootust, et uus seadus enne hilissügist jõustuma hakkaks, tuleb tänavu lähtuda vastuvõtmisel vaid 9. klassi lõpueksamitest ja õppeainete aastahinnetest, nagu riigikohus otsustas. See aga ajab pealinna eliitkoolide juhid marru.
Tallinna reaalkooli direktor Gunnar Polma nentis, et ebaõiglane oleks jätta gümnaasiumist välja need õpilased, kel täppisteaduste suurepärase tundmise kõrval on tunnistusel mõne humanitaaraine kehvem hinne.
“Õppekavad on koolides erinevad. Oluline on, kas õpilane suudab reaalainetes niimoodi mõelda, et ta saab meie õppekavaga hakkama,” selgitas ta.
“Reaalkool kavatseb jätkuvalt arvestada vastuvõtmisel nii õpilase numbrilisi tulemusi kui katseid,” kinnitas Polma isegi kavatsust teadlikult seadust rikkuda. “Koolielu vajab elamist, vaatamata vigastele seadustele.”
Seevastu Tallinna Prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi lausus löödult, et teeb nii, nagu käsib tööandja ehk Tallinna haridusamet. “Teeme siis nii, nagu sotsialismiajal oli, kõik ühtemoodi,” ütles ta kibedusega.
Koolijuht jäi esialgu lootma imele, mis võimaldaks lütseumil siiski katseid arvestada.
Pika kohtutee läbinud ja lüüa saanud GAGilt Postimehel kommentaari saada ei õnnestunud. “Mul ei ole praegu mitte midagi öelda, tahaks enne asjatundjatega nõu pidada,” ütles direktor Hendrik Agur.