Andri Lobjakas loeb end kohalikuks pisikeseks pillimeheks

Copy
Andri Lobjakas oskab mängida akordioni, kitarri, klaverit, karmoškat, suupilli, bajaani ja Eesti lõõtsa.
Andri Lobjakas oskab mängida akordioni, kitarri, klaverit, karmoškat, suupilli, bajaani ja Eesti lõõtsa. Foto: Urmas Luik

Alles märtsis 18 saanud, on Lihula poiss Andri Lobjakas juba tuntud muusikamees Lääneranna vallas. Võib-olla kaugemalgi.

“Emapoolsed vanavanemad on mul seltskondlikud olnud. Tihti käis külalisi: tähistati sünnipäevi, juubeleid, peeti pidu. Onu mängis kitarri, süntesaatorit, laulis. Tema kõrvalt hakkasingi laulma. Mäletan, et kolme- või nelja-aastasena esinesin neile “Viva, šampanjaga!”, siis tuli “Sauna taga tiigi ääres”, muheleb noormees.

“Nojah, seda “Sauna taga ... ” laulsid ju möödunud mihklipäeva üritusel Salevere loovkojas,” segan vahele. “Sobisid nii hästi sinna kapelli oma laulu ja pilli­dega, lausa lust oli sind kuulata! Kuidas küll nii noor vanemate meeste sekka sulandub?”

“Väga hästi!”

“Hästi? Kõige levinum sõna eesti keeles! Kuidas väga hästi?” hakkan lunima.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles