Selgitustöö ei toiminud: tulega mängijaid ootab edaspidi väärteomenetlus

Metsas ja taimestikuga kaetud alal on kulu ja roostiku põletamine aasta ringi keelatud juba vähemalt kümme aastat. Foto: Mailiis Ollino

​Metsa- ja maastikutulekahjud on jätkuvalt suur probleem. Kuna paljud neist saavad alguse inimliku hoolimatuse tõttu, mille vastu päästeameti teavitustöö ei ole mõjunud, peavad rikkujad ameti teatel edaspidi arvestama karmimate järelevalvemeetmetega ning kopsakate trahvidega ka väiksemate rikkumiste eest.

Soojad kevadilmad on muutnud maapinna kuivaks, seetõttu on loodus praegu tuleohtlik. Lõket tehes ning grillides tuleb olla ülimalt ettevaatlik, kulu ei tohi aga juba ammu aastaringselt põletada. Kuigi päästeamet on nõudeid ohutu lõkke tegemiseks juba aastaid pidevalt meelde tuletanud, on metsa- ja maastikutulekahjud jätkuvalt iga-aastane probleem.

Selle nädala ilmastik pakkus küll olukorrale väikest leevendust, kuid eelmised kuivad nädalad näitasid, et märkimisväärset muutust metsa- ja maastikutulekahjudega seotud väljakutsete arvus ja neid põhjustavates inimeste käitumisharjumustes võrreldes möödunud aastatega paraku näha ei ole.

Seetõttu peavad rikkujad nüüdsest arvestama senisest karmimate järelevalvemeetmetega. Ning tasub meeles pidada, et kulu- ja roostikupõletamise, lõkketegemise ja grillimisega seotud tuleohutusnõuete rikkumised on väärteod, sõltumata sellest, kas tuleohtlik aeg on välja kuulutatud või mitte.

"Metsa- ja taimestikuga kaetud alal on kulu ja roostiku põletamine aasta ringi keelatud juba vähemalt kümme aastat," nentis päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Kadi Laanemäe. Sellele vaatamata rikutakse kevadsuvisel perioodil seda keeldu sageli ja kergekäeliselt.

Siiani on proovitud enamikel juhtudest olukorda selgitustööga parandada.

Kadi Laanemäe

„Kui siiani on proovitud enamikel juhtudest olukorda selgitustööga parandada, siis nüüdsest rakendab päästeamet keelust üleastujate suhtes väärteomenetlust senisest enam,“ avaldas Laanemäe.

Ka lõkketegemise ja grillimise ohutusnõuete rikkumised on samuti käsitletavad väärtegudena. Kui need tegevused viivad päästeameti sekkumist vajava tulekahjuni, on enamasti selge, et lõke või grill on kontrolli alt väljunud teadliku ohtude eiramise või hooletuse tagajärjel.

Seepärast tasub meeles pidada, et ulatusliku põlengu võib põhjustada ka üksik lõkkest lennanud säde. Seetõttu ongi oluline lõkkease hoolikalt ette valmistada ja pidada silmas kõiki tuleohutusreegleid. Lõkkeplatsi ümbrus tuleb puhastada põlevmaterjalist. Kindlasti tuleb lõkkekoha ümbert eemaldada ka kuivanud hein.

Lõkke juurde tuleb varuda esmased tulekustutusvahendid, millega vajadusel kontrolli alt väljuma kippuvaid leeke summutada. Selleks sobib hästi näiteks ämbritäis vett. Oluline on ka, et lõket ei jäetaks hetkekski järelevalveta, sest õnnetuse juhtumiseks piisab ka paarist sekundist. Samuti tuleb meeles pidada, et tuld tohib teha vaid tuulevaikse ilmaga.

Ka sellistel puhkudel võetakse rikkuja väärteokorras vastutusele ning järgneb rahatrahv. Tuleohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega kaasneb tulekahju või selle oht, näeb seadus ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot.

Tänavu on 28. aprilli seisuga registreeritud 398 metsa- ja maastikutulekahju, neist 362 aprillis. Pärnu maakonnas on päästjatele tulnud 63 metsa- ja maastikupõlengute, lõkete, grillimiste või prügipõletamistega seotud väljakutset.

Ohutu tuletegemise meelespea:

• Lõket tehes või grillides veenduge, et lõkkekoht on põlevmaterjalist puhastatud, hoonetest piisaval kaugusel ja tuletegemine ei ohusta loodust.
• Lõket tehke vaid tuulevaikse ilmaga. Tuleohu vältimiseks jälgige tuld tehes või grillides tuule suunda, et sädemed ei lendaks hoonele, metsale või põlevmaterjalile.
• Koduaia lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit.
• Lõket tehes hoidke käepärast tulekustutusvahendid (näiteks ämber veega, tulekustuti).
• Enne lõkkekohast lahkumist veenduge, et lõke oleks täielikult kustunud.

Andmed: päästeamet