Vändras tõuseb sooja hind hüppeliselt

Raido Keskküla
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katlamaja.
Katlamaja. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Fortum Termest AS tõstab 1. märtsist Vändra klientidel sooja hinda 36 protsenti, firma põhjendab hüppelist hinnatõusu pikaajalise kooskõlastamise protsessi lõppemisega konkurentsiametis ja maagaasi hinna tõusuga.

Vändras kerkib soojuse piirhind 57.74 eurolt 78.75 euroni megavatt-tunni kohta ilma käibemaksuta. Uus hind on konkurentsiameti andmetele tuginedes üks Eesti keskmisi.

Soojafirmad saavad senisest kõrgemad piirhinnad jõustada kuu aega pärast nende avalikustamist. Vändra soojahinna muutus kinnitati konkurentsiametis 30. jaanuaril.

Maagaasi hind kahekordistunud

Viimane hinnakooskõlastus Vändra piirkonna soojuse piirhinnale pärineb 2009. aasta sügisest.

„Kütusena kasutatava maagaasi hind muutub aga igakuiselt. Selle hind jätkas tõusu kuni 2010. aasta suveni,“ selgitas Fortum Termest ASi kaugkütte tootejuht Arbo Reino. „Pärast vahepealset stabiliseerumist ja mõningast langust jätkas maagaasi hind tõusu alates 2011. aasta kevadest.“

Võrreldes 2009. aasta sügisega, on Reino andmeil maagaasi hind kahekordistunud.

„Kütuse hinna tõusu tõttu taotlesime juba 2010. aastal uusi kooskõlastusi kõikidele meie kaugküttepiirkondadele. Pika kooskõlastamisprotsessi tulemusena saime osa hindu 2010. aasta sügisel, osa 2011. aasta sügisel ja viimased nüüd jaanuari lõpus,“ rääkis Reino.

“Soojuse hinna tõus mõjutab otseselt meie klientide kulusid ning see on kindlasti ebameeldiv kõigile,” sõnas Reino. “Ei rõõmusta see mingil juhul meidki, kelle ülesandeks on oma klientide soojusega varustamine.”

Vändra alevivanem Toomas Sonts nentis, et soojahinna tõus neile ootamatult ei tulnud. „Nähes, et Fortum on mujal Eestis juba septembrist alates hinda tõstnud, võis arvata, et seda tõstetakse Vändraski,“ rääkis ta.

Sonts avaldas lootust, et kevad tuleb varakult ja uue hinna kehtima hakkamise ajaks on karmid talvekülmad selja taga.

Vändras kasutavad kaugkütte teenust üks lasteaia hoone ja administratiivhoone, kus asuvad alevivalitsus ja kultuurimaja. Teised valla hallatavad hooned on lokaalsel küttel. Sontsi väitel on alevi tänavusse eelarvesse see hinnatõus juba arvestatud.

Kaugkütte põhilisteks tarbijateks on Vändras korrusmajade elanikud, keda hinnatõus pitsitab kõige valusamalt.

Alevivanem avaldas heameelt, et rohkem kui pool neist majadest on KredExi abiga soojustatud, mis annab tublisti kokkuhoidu. „Siinkohal tahaks üles kutsuda veelgi maju uuendama ja soojapidavaks tegema,“ märkis ta.

Sooja hind on kõrge just väikestes asulates, kus selle tootmiseks kasutatakse vedelkütuseid või maagaasi.

Sindis hind soodne

Samal ajal Sindis, kus soojatootmisega tegeleb linnaettevõte OÜ Sindi Majavalitsus, on sooja hind suudetud hoida üks Eesti madalamaid.

Sindi majavalitsuse juhataja Aleksander Mozessovi jutu järgi maksab nende linnas megavatt-tund ilma käibemaksuta 40.50 eurot.

Sindis on kaks katlamaja: üks turba- ja teine maagaasiküttel. „Nüüdse külmaga panime gaasil töötava katlamaja tööle,“ rääkis Mozessov. Tema teatel tuleb ilmselt neilgi veebruaris sooja hinda tõsta, kuid täpsemad kalkulatsioonid on veel tegemata. „Suurt hinnatõusu kindlasti ei tule,“ märkis ta.

Mozessovi ütlust mööda on neile eeskujuks olnud Pärnus müüdava sooja hind, mis on ilma käibemaksuta 41.29 megavatt-tunni eest.

Pärnus varustab linlasi soojaga Fortum Eesti AS. Soojafirma müügijuht Hillar Nuut märkis, et soojahinna tõusuks käivad ettevalmistused nende firmaski. Tema sõnade järgi teadvat sellest täpsemalt juhatuse esimees Margo Külaots, kes oli eile töökohustustega seoses hõivatud.

Pärnu koostootmisjaamas kasutatakse kütusena peamiselt puiduhakmeid, selle kõrval freesturvast.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles